Muratova motiividel

VAAPO VAHER

Tegelikult ei olnud mul plaanis täna kirjutada Kira Muratovast. Ent olud sunnivad. Tõukuriks ei saanud tõik, et ETV näitas Muratova ?edöövrit ?T?ehhovi motiividel?, vaid Nädalas ilmunud Olev Remsu kommentaar sellele filmile. Haistsin tema jutus piinlikuvõitu puudujääke. Et Muratova film on eesti elitaaride seas tekitanud elevust, ruttan mõnda seika õiendama. Muidugi ei ürita ma dikteerida, kuidas Muratovat ?tuleb mõista?, kuid Remsu ei taipa näiteks, kust on tulnud filmile pealkiri ?T?ehhovi motiividel?. Remsu: ?Filmi pealkirjale ei oska ma anda muud seletust peale selle, et T?ehhov ei järginud eriti draamakaanoneid, ehitas oma näidendeid pigem karakteritele. Muratova on tema eeskuju järginud, sisulisi kokkulangevusi ma ei leidnud.? Sisuliste kokkulangevustega on nii, et Muratova filmi alusmaterjaliks on T?ehhovi kaks konkreetset kirjatööd: novell ?Rasked inimesed? (1886) ja lühinäidend ?Tatjana Repina? (1889). Filmi raamistik ehk algus ja ots on saanud käivituse novellist, keskpaik ehk stseenid kirikus aga näidendist. ?Raskete inimeste? faabula jookseb samuti kui filmi oma: väikemaaomaniku poeg, üliõpilane, valmistub pärast koolivaheaega taas kodust Moskvasse sõitma, kuid tal pole raha ja ta ei julge seda oma äkiliselt isalt küsida, lõunalauas võtab ta siiski julguse kokku, asi lõpeb skandaaliga ja poeg paiskab papale näkku, mis ta tolle vägivallatsemistest arvab.

Kes tunneb T?ehhovi biograafiat, sellele meenub kirjaniku enda lapsepõlv, kus valitses despoodist isa. 1889. aastal kirjutas T?ehhov vennale: ?Ma palun sind meenutada, et despotism ja vale rikkusid ära minu ema nooruse. Despotism ja vale moonutasid meie lapsepõlve sel määral, et on vastik ja kole meenutada. Tuleta meelde seda hirmu ja jälkustunnet, mida me tundsime ajal, mil isa tõstis mässu ülesoolatud supi pärast või sõimas ema lolliks??.

Samas on T?ehhov tunnistanud, et oma kunstnikuhinge päris ta just isalt. T?ehhov ei armastanud Gorki kombel oma lapsepõlve üle kaevelda. Ta puudutas neid aegu harva. Ka ?Rasketes inimestes? adub poeg, et oma perekonna, ?oma pesa saladusi tuleb kaitsta, nagu kaitseb neid rebane või metspart. Igas perekonnas on omad rõõmud ja õudused, olgu need kui tahes suured, jäävad need võõrale silmale raskesti märgatavaks, jäävad saladusteks.?

T?ehhovi ühevaatuseline näidend ?Tatjana Repina? on tegelikult dramaturgiline paradoks. Nimelt kirjutas T?ehhov tüki Aleksei Suvorini jaoks. Suvorinil oli juba samanimeline näidend, kuid see ei meeldinud T?ehhovile ning ta andis tollele enda variatsiooni, kirjutas justkui epiloogi. 1889. aasta märtsis saatis ta kirjutatu Suvorinile, teatades: ? Saadan Teile? selle väga odava ja tarbetu kingituse? Kirjutasin selle toolilt tõusmata? Ärge näidake seda k e l l e l e g i, pärast läbilugemist visake kaminasse??. Suvorin näitemängu muidugi tulle ei pildunud, vaid säilitas ja andis tuttavaile intellektuaalidele (Aleksandr Ple?t?ejevile jt.) lugeda. Näidend on ajendatud legendist, kuis tapetud neiu tuleb kirikusse kummitusena petturist armsama pulmi häirima. Situatsioon on vene kirjanduses leidnud rakendust varemgi. Seega: Suvorin kirjutas oma näidendi triviaalkirjanduse motiividel, T?ehhov oma töö Suvorini motiividel, Muratova väntas aga filmi T?ehhovi motiividel. Topeldus missugune!

Ühest küljest muidugi on Muratova film justkui pealkirjata, sest mis pealkiri see ?T?ehhovi motiividel? ikka on. Teisalt kõlab see aga kui manifestatsioon. Peale T?ehhovi mõjutuste on filmist leitud ka Gogolit ja Dostojevskit. Aga see on loomulik, ilma nende kolmeta ei sünni vene kultuuris midagi. Muratova loomingus võib aina aimata allusioone Raskolnikovile, selleski filmis annab poja äraminekut võtta kui Raskolnikovi lahkumist isakodust ja see loob ähvardavaid perspektiive. Nii T?ehhovi kui Muratova jaoks on olulised perekondlikud ja kiriklikud rituaalid. Mõlemad võivad nende üle naerda, muuta müstika müstifikatsiooniks, kuid loobuda tavadest ei saa. Muratova filmis hüüab poeg ju: ?Kõik need ühissöömised on anakronism!?, ent see kostab ta suust õõnsa pateetikana. T?ehhovi tegelased on reeglina abielus või siis sinna kohemaid kukkumas, kõik keerleb papade, mammade, onude, pulmade, söömiste-joomiste farsilikus dramaatikas ja groteskis. Muide, T?ehhovi üheks etteheiteks Suvorini ?Tatjana Repinale?, seega ka põhjuseks, miks kirjanik ise asja ette võttis, oli asjaolu, et Suvorini näidendis puudus ?labane keel ja pisitegevus?, tähendab ? tegelik elukeskkond. Vene kirjanduses on alati tähtis olnud opositsioon kodu-maailm, kus kodu on tagurlikult manduv paigake, aga maailm julge eneseteostuse ja sotsiaalsete eksperimentide väli. Filmis satub lahkuv poeg otsemaid mafiooso autosse.

Remsu teeb Muratovale etteheiteid pikaldasuse pärast, tõstes konventsionaalselt sõrme: ?Aga ettevaatust, aeglase tempo puhul võib lugu teinekord ?ära kaduda?, nagu selle filmi ülipikas õigeusklikus pulmastseenis?. Pardon, Olev, aga sa pole vist värgist suuremat tabanud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht