Osale! Suve filmifestivalid

Tristan Priimägi

Karlovy Vary 4. – 12. VII

Karlovy Varys on mõneti tõeline hipifestival. Esiteks on seal (nagu Tšehhis üldse) mõistlikult odav. Suvefestivalide fiilingu tekitavad üheeurosed õlled (ka välikohvikutes) ning suures osas muusikafestivalide valikut meenutav toit, mis nõuab kohati külma närvi, aga teenib samas oma eesmärki. Hinnapoliitika annab ettekujutuse ka keskmisest festivalikülastajast: publik tundub olevat noor, aktiivne ja filmihuviline. Seljakottidega noorte seltskonnad skvotivad kinotreppide järjekorras, et minna vaatama mõnd uut teravat dokki või öölinastustel näidatavat õudusfilmi. Mõlemal on kavas väärikas koht tavaprogrammi kõrval.
Karlovy Vary filmifestival on ilmselt kõige tunnustatuma mainega Ida-Euroopas ning  sellel on õnnestunud edukalt haarata endale ida ja lääne vahendaja positsioon. Siin on võimalik näha  Ida-Euroopa filmide ülevaadet, läinud aasta festivalihittide paremikku programmis „Horisondid”, aga ka mahukaid retrospektiive. Tänavused retrospektiividega esindatud filmitegijad on itaallane Elio Petri, India  üks tuntumaid režissööre Anurag Kashyap ja tänavusel „Docpoint’il” meistriklassi ja uue filmiga üles astunud Ben Rivers.
Tõelisel patrioodil on Karlovy Varys võimalus esimesena ära näha ka Andres ja Katrin Maimiku uus täispikk mängufilm „Kirsitubakas”, mis linastub Ida-Euroopa uute filmide võistlusprogrammis.

New Horizons Wrocławis 24. VII – 3. VIII

Kui Karlovy Varyt peetakse Ida-Euroopa kõige mainekamaks, siis on karta, et Wrocławile pole Ida-Euroopas väärilist vastast ei programmi ega lisaürituste rubriigis. Festivali külastaja saab peale linastuste osa võtta ka kontsertidest ja pidudest, millest on aastate jooksul saanud tõeline tõmbenumber. Kahjuks pole seekordsed esinejad veel teada, aga varasematest aastatest leiame kas või sellised nimed nagu Mike Patton ja Nick Cave.
Wrocławi programmimeeskonnal on julgust ja närvi panna programmi filme, mida igaüks näidata ei taha. Filmide keskmisest kõrgemas kunstilises väärtuses pole samuti mõtet kahelda. Friikidele linastub inglise elukutselise pahandusetegija Ken Russelli retrospektiiv ja eriprogamm „Uue laine järellainetus” („Post New Wave”), kus näidatakse rida teenimatult unustatud prantsuse filme. Lisaks uue kreeka filmikunsti ülevaade ja ilmselt hulgaliselt väärt vaatamist ka võistlusprogrammides, mille sisu pole praeguseks veel kinnitatud. See festival tasub aga plaani võtta igal juhul.