Vene neegripoiss, kosmonaudi lapselaps

J?Laulik

„Gagarini lapselaps” („Vnuk Gagarina”, Venemaa 2007, 80 minutit). Režissöörid Andrei Panin ja Tamara Vladimirtseva, stsenarist Natalja Nazarova, operaator Artur Gimpel, produtsendid Bahtiar Hudoinazarov ja Gennadi Ostrovski. Osades Dane Lukombo (Gendos), Gennadi Nazarov (Fjodor), Andrei Panin (Toljan), Natalja Rogožkina (Greta), Sergei Ugrjumov (Viktor Vassiljevitš) jt. Levitab Central Partnership. Gena Gagarin on lastekodulaps Venemaal. Selliseid on sadu, võib-olla tuhandeid, aga Gena on eriline: ta räägib vene keelt nagu teised hüljatud vene lapsed, aga on mustanahaline neegripoiss ja usub, et on Juri Gagarini lapselaps.

„Gagarini lapselaps” ei ole maailma taustsüsteemis kindlasti midagi ülimalt originaalset: inimvaenulikku lastekodusse sattunud 12aastane neegripoiss kohtab nürimeelset täiskasvanute rutiini, rassistlikku tagakiusamist, teeb hulle tempe, mõtleb enda kohta välja muinasjutulise legendi. Reaalsus on ju masendav. Vaheldumisi on naljakaid ja melodramaatilisi situatsioone, ilmub välja uskumatu ja üllatunud vend, kes poisi enda juurde võtab, raskelt areneb lähedus täiskasvanutega, lõpuks jääb õhku rippuma habras lootus. Kamaluga panustatakse mitmesugust kaasaegset vene olustikku ja huumorit. Film on huvitav just Vene kontekstis. Maailma esimene kosmonaut Juri Gagarin on üks värskemaid Venemaa pühakujusid, üks oluline komponent Suur-Venemaa ülesehitamise tsemendis. Vene-nõukogude geroi, kes kogu muule maailmale ära tegi ning esimesena kosmosesse kihutas. 

Seega annab filmile, mis mängib kenasti ning realistlikult vaheldumisi kurbadel ja naljakatel klahvidel, kõvasti värvi juurde just konks, et peategelasest vene neegripoiss, kes elab lastekodus, kinnitab, et ta on Gagarini lapselaps. Kusjuures film on südamlik kohati julma võõraviha all kannatava Venemaa kohta, kus ruulivad nõukogudeaegse maiguga pompoosne eneseülistus ja uue aja lihtsameelsed bojevik’ud, lausa vanamoodsas inimlikus mõõtmes linateos. Filmi taga nii tegijafirma ühe juhi, režissööri kui ka olulise rolli mängijana on Andrei Panin. Tema ampluaa filmides on jõhkardid, tõsi küll, mõnikord avaneb kareda pinna alt hell süda. Eesti televaatajatele tuttav nägu seriaalist ”Brigaad”, filmist ”Lurjused”.

Venemaal sai ”Gagarini lapselaps” eriti kuulsaks tänu sellele, et Juri Gagarini tütred Jelena ja Galina kaebasid filmi tegijad kohtusse, nõudes, et filmist tuleb kõrvaldada kõik fraasid ja vihjed esimesele kosmonaudile, sest need ei vasta tõele, ehk põhimõtteliselt tuleb film levist kõrvaldada. Moskva kohtusüsteem andis tütardele õiguse: filmi tegijad eesotsas Andrei Paniniga vabandasid avalikult ja maksid kummalegi tütrele 5000 rubla kahjutasu. Rahasumma on sümboolne, aga põhiline oli Gagarini nimega naljatlenud filmi kõrvaldamine. Tasub ära märkida veel, et Jelena Gagarina on Kremli muuseumi direktriss. Andrei Panin on vintske vend, kes mänginud paljudes filmides ja saatnud palju talle ebameeldivaid tüüpe pikalt, tuntud üle Venemaa. Kuid temagi sai aru, et Putini Venemaal on Kremli muuseumi direktriss, küll Gagarina, vaid juhtiva kliki hääletoru, kellega ei maksa ülbata. Kusjuures, filmis märgitakse ära, et Juri Gagarin külastas 1962. aastal Aafrikat, kus teda tohutu vaimustusega vastu võeti.

”Lurjustes” mängis Panin üht peaosa, diversantide kooli juhatajat 1943. aastal. Tolles filmis saadetakse noored kurjategijad, sõja hammasrataste vahele jäänud teismelised, tihtipeale samuti orvud, kellele määratud surmanuhtlus, diversantide kooli. Jõhker film lastest, kes nii või teisiti saadetakse surma. ”Lurjused” tekitas Venemaal samuti palju lõrinat – ei peetud küllalt patriootlikuks. Kui see sai Venemaal MTV Rossija auhinna, siis lavastaja ja näitleja Vladimir Menšov (”Moskva pisaraid ei usu”), ametliku Venemaa poolt akadeemikuks valitud ja ordenitega pärjatud, keeldus auhinda üle andmast, sest ”see film solvab tema maad”.

Huvilistele võib viiteks öelda, et mõni aeg tagasi oli ”Gagarini lapselaps” veel Balti jaama turul müügil. Seal on üks koht, kus müüakse päris avaras valikus vene filme, muusikat ja mänge. Ja Panini kohta peaks ehk veel ära märkima, et ta mängib olulist rolli (Kolja) valmivas vene filmis, mis tehtud Eestiski päris hästi tuntud kaasaegse vene kirjaniku Viktor Pelevini romaani ”Generatsioon P” alusel.