Vesinikust ja tulevikust

PEETER OLESK

Aldo Luud / Õhtuleht / Scanpix

Peeter Olesk

Aldo Luud / Õhtuleht / Scanpix

Kliima on minusugusele nii problemaatiline mõiste, et otsustan tema üle väga servamisi ja ilma vähimagi korraliku hariduseta. Mulle on alati meeldinud kolm asja: teha lõket, vaadata seda tuld, mis tekib okste ning halgude põletamisest ja tormine meri sellisena, nagu ta oli näha vanal Pirita teel Kadrioru ning Kose tee vahel ja Miidurannas. Püttsile meri on igav nii laeva ninas kui ka ahtris.

Kuuludes sputnikuaegsete põlvkonda ja sündinud tuumakütuse epohhi algul, ei mäleta ma, et meile oleks koolis õpetatud klimatoloogilisi tingimusi ja ökoloogilisi ohte, ehkki Siberi jõgede pööramine tagurpidi tõusis päevakorda umbes samal ajal, kui ma kooli läksin (1961-1962). Meile õpetati looduse alistamist, mitte talle kuuletumist. Kuidas see alistamine nägi välja väga vägistamise moodi, nägin ma 1960. aastate keskpaigas meie koduaias, kust esimesena kadus looduslik kanarbik ja kohe ta järel punane ristik. Järgmisena läks välja kuldvihm. Nüüdseks on alles vaid mõnikümmend mändi, kuusehekk, lehis ja pool tosinat kaske, millest üks kasvab otse suvetrepi kõrval ning võiks olla enam-vähem 70aastane. Meie kodus Tähtvere mõisas (NB! „mõis“ on maaomand, mitte häärber!) tähistab kliimat aga hoopiski installatsioon, mille minu kavandi põhjal teostas elektrimeister Urmas Küüt. See kujutab endast messingplekist punahallikaks värvitud riba, millele on musta värviga jäädvustatud reaktsioonivalem vesinikiooni tekkimisel. Aastaid tagasi oli meil külas akadeemik Jaak Aaviksoo, kelle erialaks on mittelineaarne optika. Tema istus selle installatsiooni vastas, installatsiooni all istus Sirje Olesk, kes küsis Jaagult, milline on inimkonna energeetiline tulevik. Vastuse sai ta äärmiselt ruttu: see tulevik on sul selja taga. Arvan ka ise, et mõistame ühiskonna klimaatilist perspektiivi paremini, kui oskame seda jõukohaselt struktureerida, valides üheks struktuurielemendiks energeetika, sest see on üldisem ja käegakatsutavam kui näiteks gaasid või isegi mets (metsade koormus on ikkagi väga ebaühtlane). Või kui energeetika tundub üksiku inimese olemises liiga mastaapsena, siis otsustagem hoolitseda puhta vee varude eest. Saan aru küll, kui kirjutatakse, et maal püsib elu siis, kui seal on elekter, kool, kauplus ja eksistentsiaalsed teenused, kuid kui harva kõneldakse sellest, et talu sureb välja niipea, kui seal puudub oma vesi omast maapõuest! Olen seda näinud, nii et tean: loosungid ei kõlba juua.

Energeetika ei ole Möbiuse leht ehk ühe poolega pind. Teise poole samast pinnast moodustab tema tasuvus. Küsigem nüüd koolipoisilikult, kui suur peab olema ja saab olla vesinikuenergeetika osakaal selleks, et katta sisemaist tarbimist ning kui suureks seesama osakaal peab kasvama energeetilise ressursi välja- ja edasimüümiseks. Kui kiire on vesinikuenergeetika-alase tehnoloogia ning aparaadiehituse amortisatsioon ja kust see üleüldse hangitakse? Lähtugem sellest, et Eesti energeetilise ressursi allikaid on viis: tuumakütus, tuul, õli, hakkepuit, vesinik. Mitu aastat kulub käimasolevate jõujaamade konverseerimiseks vaheldumisi mitmel allikal töötavate jõujaamade rajamiseks Kirde-Eestist lääne pool?

Kahtlemata toimub energeetiline konversioon kiiremini kui ökoloogiline konversioon, näiteks võõrpuuliikide introduktsioon. Et seda kiirust hinnata, selleks on ilmajaamade võrgustikust vähe; ma ei pea raiskamiseks ka ökoloogiliste seirejaamade võrgustiku arendamist elutähtsate bioindikaatorite järgi. Mida täpsemalt ütleb bioindikatsioon kliima kohta, seda teab iga loodusfotograaf paremini kui minusugune. Olgu siiski hoiatatud kalduvuse eest siduda meie klimaatiline perspektiiv üksnes tehnoloogilise progressiga ja minu arvates on ohtlik, kui kliimast tehakse ühesugune globaalne relv igaühe jaoks.

Peeter Olesk on Eesti Kirjanduse Seltsi auliige, San Bernardino (USA, Ca) aukodanik

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht