Pole linn ega maa

On tõsi, et otepäälased sünnivad suusad jalas, sest helge lapsepõlve juurde kuulusid vältimatult pühapäevased suusamatkad naabrilastega.

KADRI STEINBACH

Väikelinnad on veidra identiteediga. Pole justkui linnad ega ole ka päris maakohad. Minu kodulinn on Otepää, mis on isegi Eestis väike linn. Olen elanud kauem Otepäält eemal kui Otepääl, kuid kodulinnaks pean teda ikkagi. Milline sa oled, Otepää?

Otepää on ilus. See on muidugi maitse asi, ilmselt ei ole seal mereinimestele midagi lummavat, kuid minu arusaama kaunist loodusest on kindlasti tugevalt kujundanud Otepää ümbrus: mäekupliline, järvedega pikitud, käänuliste ning kohati veel tolmuste teedega. Otepää seisab künkal ning vähemalt kolmest küljest paistab õhtuhämaruses mäe otsas tuledes linn. Üle linna kõrgub kaunilt valgustatud Tehvandi hüppetorn, sest Otepää on ju ikkagi talvepealinn – otepäälased sünnivad teadupärast suusad jalas. See on tõsi, sest helge lapse­põlve juurde kuulusid pühapäevased suusamatkad naabrilastega. Panime kodu ees suusad jalga ja laskusime Linna­mäe orgu. Sealt sumpasime läbi lume juba Tehvandi radadele, kus sõitsime täpselt nii, nagu heaks arvasime. Siis polnud muidugi keegi midagi kuulnud maailma karikaetappidest – sõideti peamiselt oma lõbuks. Saime küll aeg-ajalt professionaalsematelt sõitjatelt pragada, kui järsul laskumisel lastekarjaga hoopis ülesmäge koperdasime, kuid ei lasknud ennast sellest häirida.

Otepää on väike, nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Ei ole mingit probleemi jala linn risti-põiki läbi käia. Ka lapsepõlves oli täiesti elementaarne, et jala käidi koolis, trennis, muusikakoolis ja ujumas. Otepääl on alati elanud 2000–2500 inimest. Väga vähe, kas pole? Minu tädi elab Tallinnas hiigelsuures kortermajas ning juba lapsepõlves tundus mulle huvitav, et ühes suures betoonmajas elab ilmselt sama palju inimesi kui terves Otepää linnas. Väikses Otepää linnas on raske anonüümseks jääda: kõik tunnevad ju kõiki ning jutud levivad lausa välgukiirusel. Otepää vanem rahvas ütleb selle linna kohta ikka, et kui ühes linna otsas peeretad, siis teises linna otsas juba räägitakse, et lasid püksi. Robustne, aga iseloomustab sealset infoliikumist päris ilmekalt.

Otepää on siiski suurelt pildil. Vaatamata objektiivsetele näitajatele paistab Otepää rohkem välja kui mitmed teised Eesti väikelinnad. Ühest küljest on paljudel meeles skandaalid: Jaanus Raidal ning temaga seotud veidrused, pidev võimuvõitlus, hiljutine endiste vallajuhtide kriminaalkaristus, Veerpalu ja Alaver. Niisiis, tähele on pandud pigem nende asjade tõttu, mida meenutada ei tahaks. Teisalt on aga Otepää tähtis koht: sinna minnakse heal meelel suusa­puhkust veetma ja suvel loodusse lõõgastuma ning spordisõbrad alustavad Tartu maratoni ka just nimelt Otepäält. Otepääl on üle 25 aasta olnud valgusfoor: märk ambitsioonist olla suurem linn, kui see tegelikult on. Otepää on võõrustanud lugematul hulgal tippsportlasi, Euroopa saunamaratoni, WRC-rallit ning isegi dalai-laamat!

Mäe tänava energiasammas. Esoteerilistel 1990ndatel anti täiesti ametlikult luba paigaldada rahva raha eest sammas Otepää linnas kohta, mis pidi olema energeetiliselt kõige tugevama laenguga ning ravima ka mitmesuguseid haigusi.

HendrixEesti / CC / Wikimedia Commons

Otepää on lastele ja vanuritele ideaalne elukeskkond, noorele ambitsioonikale inimesele võib-olla vähem ideaalne. Laste kasvatamiseks on Otepää tõesti ideaalne paik: turvaline, väike, naabri Valve pilgu all. On olemas väga head sportimisvõimalused, muusikakool ning täiesti korralikud lasteaiad ja kool. Isegi ujula on Pühajärve spaa­hotellis olemas. Uus tervisekeskus, raamatu­kogu, kaks poodi. Ainult turgu pole suudetud käima lükata – uus turuhoone seisab nukralt tühjana. Noorele karjäärile orienteeritud inimesele on aga Otepää liiga umbne ja aeglane – elu seisab. Ilus loodus on küll hea vaadata, kuid töökohti see eriti juurde ei loo. Samal ajal on Otepää tõmbekeskus alati olnud Tartu ning seal ju töökohti jagub. Iseasi, kas raatsitakse tund aega päevas sõidu peale kulutada või mitte. Nime poolest kuulub Otepää Valgamaale, kuid otepäälased ei ole Valgat kunagi keskuseks pidanud, alati on käidud asju ajamas Tartus.

Otepääl on ajalugu. Just Otepää kirikus on 1884. aastal pühitsetud sinimustvalge lipp. Siin asutati 1907. aastal esimene eestikeelne maagümnaasium ning kooliharidust on Otepääl antud juba XVII sajandist peale. Otepäält on leitud üks Euroopa vanemaid käsitulirelvi ning üliharuldane pronksist pasun. Esimest korda on Otepääd kirjalikes allikates mainitud 1116. aastal. Seega on minu sünnikohas inimesed järjepidevalt tegutsenud juba üle 900 aasta.

Otepää on minu linn. Mulle meeldib aastaajale vaatamata Otepääl jalutada, soovitan teilegi ühte võimalikku teekonda. Alustada võib maamärgina kõrguva valgusfoori juurest. Sealt võiks suunduda mööda Tartu tänavat kesklinna poole ning keerata suusakooli ja kiirabihoone vahelt vasakule. Siis jõuate renoveeritud platsini, kus võite näha karukujulist purskkaevu. Veel vasakule hoides saab vaadata Linnamäe orgu ja Linnamäge ennast. Tänapäeval on ta küll üpris nuditud moega. Liikuge edasi Tehvandi staadioni poole ning proovige kujutleda seda maailma suusatamise karikasarja etapi ajal rahvarohke ja elavana.

Edasi võiks pöörata paremale Mäe tänavale, kus asub energiasammas. Esoteerilistel 1990ndatel anti täiesti ametlikult luba paigaldada sinna rahva raha eest sammas, kuna just see koht Otepää linnas pidi olema energeetiliselt kõige tugevama laenguga ning ravima ka mitmesuguseid haigusi. Pärast energia ammutamist jalutage mööda koolimajast ja spordihoonest ning keerake seejärel jälle paremale Tartu tänavale. Sealt madalate puumajade vahelt laskudes jõuate kultuurikeskuseni ning seejärel keskväljakule. Seal võite omakorda mõelda, kas palju diskuteeritud uus keskväljaku lahendus on ilus või mitte – jälle maitse asi. Kogu see jalutuskäik ei võta aega rohkem kui pool tundi ning olete ära näinud juba pool Otepää linna. Väikses linnas on midagi turvalist, kodust ning rahulikku, tänu Otepääle olen siiani jäänud hingelt väikelinna tüdrukuks. Ei maakaks ega linna­inimeseks, vaid just väikelinlaseks.