Võim ja sugu. Palestiina vabadus on feministlik küsimus

PIRET KARRO

Eelmisel laupäeval, 15. V oli Nakba – palestiinlaste mälestuspäev, mis märgib 1948. aastal toimunud katastroofi, kui Palestiinas sunniti sajad tuhanded araablased lahkuma oma kodust. 14. V 1948 oli asutatud Iisraeli riik. Praegu pommitab Iisrael Gazat. Seda vägivaldset vastasseisu nimetatakse Eesti meedias välisallikate eeskujul konfliktiks ning toimuva vähesed kajastused on peaasjalikult kontekstivabad otsetõlked ERRi ja Postimehe veebisügavustes. Jõudude ebavõrdsust võib aimata arvudest: „Gaza sektoris … on nädal aega kestnud pommitamises hukkunud 174 inimest. [Nende] seas 47 last“ ning „Iisraelis [on] saanud surma kümme inimest“.¹

Postimehe juhtkirjas öeldakse, et „Iisraeli-Palestiina konfliktis on vaja kompromissi“. Tekstis võetakse olukord kokku nii, et ühel küljel on Iisraeli 1967. aasta vallutused ning juudi uusasunikud Läänekaldal, teisel pool aga palestiina „terroristid“, kes keelduvad „tunnistamast Iisraeli õigust eksisteerida ja on valinud oma eesmärkide saavutamiseks vägivaldse tee“.² Juhtkirja lõpus aga tuntakse muret, kelle poole peaks Eesti hoidma – kas Iisraeli toetava USA või palestiinlaste õigusi tunnustava Euroopa Liidu.

Utrechti ülikooli soouuringute dokto­randid on avaldanud ühise seisukohavõtu, kus mõistetakse hukka Iisraeli jõhkrad rünnakud palestiinlaste vastu ning väljendatakse solidaarsust Palestiina elanikega, kes astuvad vastu seitse aastakümmet kestnud koloniaalvägivallale. Soouurijad rõhutavad, et kuna nad on nii akadeemikute kui ka aktivistidena pühendunud dekoloniaalsele, rassismivastasele, LGBTQ- ja feministlikule poliitikale, seisavad nad vastu ka Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide tegevusele, mille abil on Pales­tiinas kehtestatud, toetatakse ja hoitakse ülal Iisraeli asunduskoloniaalset okupatsiooni.³

Ka rühmitus Palestiina Feministlik Kollektiiv on avaldanud ühispöördumise, kus öeldakse, et Gazas sektoris toimuv on feministlik küsimus. „Seisame vastu soolisele ja seksuaalsele vägivallale, asunduskolonialismile, kapitalistlikule ekspluateerimisele, maade äravõtmisele Palestiinas … Kümnendeid on Palestiina feministid avaldanud vastupanu oma maa ja elu maskulinistlikule, sõjaväe piiramisele Iisraeli poolt … Kanname edasi solidaarsuse pärandit palestiina, mustanahaliste, põlisrahvaste, Kolmanda Maailma feministide, töölisklassi ja queer-kogukondade vahel, kes peavad koos kolonialismi-, kapitalismi- ja rassismivastast võitlust …“⁴ Intersektsionaalset feminismi järgides tuleb tähele panna ka rassist, päritolust, jõukusest tulenevaid võimuvahekordi. Probleemi analüüs feministlike vahenditega tähendab ka seda, et mõrandatakse kanoonilisi arusaamu,⁵ uuritakse nähtamatuid rõhumismustreid, kuulatakse, mida subjekt ise ütleb, selmet lasta teistel tema eest rääkida.⁶

Mitmes välismeedia artiklis on selgitatud, miks antud olukorras pole sõna „konflikt“ täpne: see jätab mulje, et erimeelsus on võrdsete osapoolte vahel. Iisraelis ja Palestiinas aga võib näha rõhujat ja rõhutut.⁷ Iisrael on kõige militariseeritumaid riike, keda toetab USA miljardite dollarite ja relvadega.⁸ Võrdsete osapoolte müüti toetab ka see, et Hamasi Iisraeli suunatud rakette kirjeldatakse peavoolumeedias terrorina, mitte relvastatud vastupanuna kolonisatsioonile. Moslemite kujutamine pööraste terroristidena on läänemaailmas levinud võte, millega tasalülitatakse Lähis-Ida vastupanu näiteks ka USA rõhumisele.⁹

Vasakpoolsetes ringkondades hoiduvad paljud Iisraeli sõjaväe agressiooni kritiseerimisest seetõttu, et kardavad paista antisemiitidena. Kuulsin nädalavahetusel Berliini sõpradelt, et saksa vasakpoolsed hoiavad kaugele Palestiina poolehoidjate protestidest, kuna tunnevad süüd juutidele tehtu pärast. Küll aga väljendub selles dilemmas keskne probleem, miks nii paljud inimesed, kes igal muul juhul oleksid üheselt vastu etnilisele puhastusele, kolonialismile, tsiviilisikute tapmisele, ei julge Palestiinat toetada. Ülal viidatud ühispöördumistes tõmmatakse piir antisionismi ja antisemiitluse vahele, Iisraeli valitsuse kritiseerimine ei võrdu juudivastasusega. Võib kritiseerida ühe riigi tegevust ja poliitikat, olemata vaenulik selle riigi kodanike või seal elavate rahvuste vastu üleüldiselt. Ka juutide organisatsioon Jewish Voice for Peace avaldas kirja, kus kritiseerib Iisraeli vägivalda palestiinlaste vastu ning osutab 3,8 miljardile dollarile, millega USA valitsus igal aastal Iisraeli sõjaväge toetab – siin ei saa rääkida kahe võrdse osapoole vastasseisust.¹⁰

Ootan aega, mil ka Eesti ajakirjanduses hakatakse täpsemalt välja valgustama seda, kes oma võimu kuritarvitab. Kahju, et praegu tuleb veel seisukoha võtmise asemel lihtsalt valida, kummale suurvõimule truudust näidata.

1 https://www.err.ee/1608214492/iisraeli-relvajoud-rundasid-gaza-hamasi-liidri-kodu

2 Iisraeli-Palestiina konfliktis on vaja kompromissi. – Postimees 15. V; https://arvamus.postimees.ee/7248583/iisraeli-palestiina-konfliktis-on-vaja-kompromissi

3 https://genderstudies.nl/wp-content/uploads/sites/28/2021/05/GGeP-NOG-statement-Palestine-Solidarity-2021.pdf

4 https://actionnetwork.org/petitions/pledge-declaring-palestine-is-a-feminist-issue

5 Ingliskeelse kirjanduse nimekiri Palestiina dekoloniseerimisest: https://decolonizepalestine.com/reading-list/

6 Kuula, kuidas kirjeldab noor palestiina kirjanik Mohammed El-Kurd oma perekonnalugu, kuidas Iisraeli asunikud on alates 1948. aastast mitu korda nende koju tunginud; https://www.instagram.com/p/COuuzG1l_yj/

7 https://www.dazeddigital.com/politics/article/52785/1/it-is-not-a-conflict-how-to-talk-about-palestine-israel

8 https://tribunemag.co.uk/2021/05/the-violence-in-palestine-isnt-clashes-its-colonialism

9 Loe nt S. Patel, Racing Madness: The Terrorizing Madness of the Post-9/11 Terrorist Body. – Disability Incarcerated. Imprisonment and Disability in the United States and Canada, 2014, lk 201–215.

10 https://jewishvoiceforpeace.org/there-is-no-sideline/