Astrid Lepa 7. IV 1924 – 30. XI 2015

91. aasta vanusena on lahkunud telerežissöör ja näitleja Astrid Lepa.

Ta sündis Keilas, lõpetas 1942. aastal Tallinna IX keskkool. Samal aastal õnnestus Leo Kalmetil rasket sõjaaega trotsides jätkata näitlejahariduse andmise traditsiooni Tallinna Teatrikoolis. Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi alluvuses tegutsenud kõrgema astme kutsekool tegutses Draamateatri vastas Pärnu mnt 10. Seal alustas ka Astrid Lepa näitlejaõpinguid koos Heino Mandri, Ferdinand Veike, Lia Tarmo jt. Erialaõppejõud olid lisaks Kalmetile ka Paul Sepp, Kaarli Aluoja ja Hanno Kompus. Kevadel 1945 jätkus teatrikoolitee Draamateatri juurde moodustatud Draamastuudio eriklassis. Õppejõududest lisandusid tagalast naasnud Ants Lauter ja Priit Põldroos.

1944. aasta kevadel, kui kool pärast märtsipommitamist mõneks ajaks töö katkestas, tegi Lepa esimesed rollid Estonia näitlejana. Ta töötas seal kuni draamatrupi liitmiseni Draamateatriga aastal 1949. Lepa rollidest võib nimetada leedi Lõksutajat (Sheridani „Keelepeksukool“), Mašenkat (Ostrovski „Pärast tarku palju“, 1945), Magi (Simonovi „Vene küsimus“, 1947), Annat („Proua minister“, 1948). Pikaealise teatriveteranina oli Astrid Lepa teatriloolastele tolleaegse teatritöö tänuväärne meenutaja. 1949. aastal jäi Estoniasse vaid muusika- ja balletiteater, praegune rahvusooper. Üks osa näitlejaid vallandati, teine osa viidi üle Draamateatrisse.

Draamateatri tööperioodi (1949–1951) jäävad Lepa rollidest „Kretšinski pulma“ (1949) Lidotška ja „Vassa Železnova“ (1950) Rahel. EKP VIII pleenumi järel läks õhkkond ärevaks ning ka sarmikal ja sõnakal Astrid Lepal tuli teatrist lahkuda. Seejärel jätkus töö Filharmoonia näitlejana, hiljem Nõmme kultuurimaja kunstilise juhi ning kino Pioneer administraatori ja direktorina, majanduslikult aitas palju töö Tallinna Kinostuudio dublaažinäitlejana.

1957. aastal kutsuti Astrid Lepa tööle televisiooni, kus ootas ees mitmeid endisi kolleege. Propagandaasutus vajas teatrialase ettevalmistusega töötajaid. Tänu Karin Ruusi isiksusele domineerisid ETVs kunstilised saated ja telelavastused. Režissööri abina alustanud Lepa töötas 1960. aastate algul ka muusikasaadete režissöörina ja jäädvustas eesti lauljaid kümmekonnas muusikalises telefilmis, lavastas teleteatris („Surm käib ümber Diana“, 1975; Smuuli seriaal „Surm Rannu teemajas“).

Kui aeg lubas, tegi Astrid Lepa ka ise kaasa filmides ja telelavastustes. Tema mängib Juulat filmis „Põrgupõhja uus Vanapagan“ (1964), osales ka filmides „Tuulevaikus“ (1970) ja „Ukuaru“ (1973). Nooremale vaatajale on Lepa meelde jäänud kui lastelavastuste „Vanaema õunapuu otsas“ (ETV, 1977) vanatädi ja karuvanaema Aadelheid seriaalis „Nõiakivi“ (ETV, 1979–1980).

Eesti Teatriliit

Eesti Rahvusringhääling

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Astrid Lepa saadeti viimsele teekonnale 7. detsembril Pärnamäe kabelis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht