Asutamisaasta kohustab

Tambet Kaugema

Millega eakas ja elurõõmust pakatav Taaralinna teater publikut sellel hooajal rõõmustab, lummab ja mõtlema paneb? 1. oktoobril esietendub Vanemuise teatris kuulsa vene näitekirjaniku Ljudmila Razumovskaja draama ?Vladimiri väljak?. Lavale astub eesti teatri grand old duett Herta Elviste (pildil) ja Lembit Eelmäe. alan proosa

 

Teatrid kolivad maalt linna tagasi, karjamaal ja mõisaõuel tehtav teater on selleks korraks läbi. Ees ootavad sünge sügis ning kaua tühjalt seisnud teatrisaalid. 135. hooaega alustava Vanemuise nutva ja naerva maski juurde on sellest sügisest lisatud kiri: aastast 1870.

?See on vana ja väärikas aastaarv, asutamisaasta, millega vähestel eestimaistel ettevõtetel on võimalus uhkustada,? ütles teatrijuht Aivar Mäe. ?Ühelt poolt räägib see pikaajalistest traditsioonidest, teerajaja tööst. Kindlasti mahub sellesse ajavahemikku ka hulga tõuse ja mõõnu, rõõme ja valu. Vanemuise oleviku jaoks tähendab see arv ehk kõige rohkem just kohustust Eesti ühiskonna ees ? kohustust jätkuda ja olla parim.?

Millega eakas ja elurõõmust pakatav Taaralinna teater oma publikut sellel hooajal rõõmustab, lummab ja mõtlema paneb? Kolmepäise Vanemuise draamaharu pakub oktoobri esimese päeva õhtul tõesti teatriajaloolise hetke: esietendub kuulsa vene näitekirjaniku Ljudmilla Razumovskaja draama ?Vladimiri väljak?, milles lavale astub eesti teatri grand old duett Herta Elviste ja Lembit Eelmäe. See ei ole lihtsalt väga hea näidendi väga hea ettekanne, see on midagi enamat ? tükk teatriajalugu, mille püüdmiseks võib homme hilja olla.

?Vladimiri väljak? on lihtne ja liigutav, suure soojusega jutustatud lavalugu eaka mehe ja naise taaskohtumisest ja teineteiseleidmisest. Sankt-Peterburgi ühel räämas tänavanurgal saavad juhuslikult kokku kodutu kerjus ja odavat kosmeetikat müüv tädike. Esialgu visalt arenevasse tutvusse toob otsustava pöörde see, kui saab selgeks, et tegemist on kunagiste lapsepõlvekaaslastega, kelle elujärg oli nõukogude ajal parem. Lavastab selle nostalgilise loo väikeses majas Katri Kaasik-Aaslav.

Oktoobrisse jääb ka Arthur Milleri draama ?Salemi nõiad? esietendus, möödunud sajandi näitekirjanduse ühe võimsama teose toob Sadamateatri lavale Vanemuise draamajuht Ain Mäeots. Tõestisündinud loos XVII sajandi lõpu Massachusettsi verisest nõiajahist teeb kaasa peaaegu kogu Vanemuise teatri draamatrupp. Ehkki (näite)kunstis igasugused edetabelid eriti palju ei maksa, on siiski huvitav teada, et aastatuhande vahetusel läbiviidud küsitlus tunnistas Arthur Milleri möödunud sajandi enimnimetatud näitekirjanikuks ning ?Salemi nõiad? valiti tuhandete näidendite konkurentsis ülikõrgele kuuendale kohale.

Alanud sügisel võib Tartu linnapildis taas silmata Mati Undi tuttavlikku kuju. Novembris saab tal Vanemuise väikeses majas valmis Henrik Ibseni draama ?Ehitusmeister Solness? ? nimiosas karismaatiline Hannes Kaljujärv. Ants Simmi (1920), Priit Põldroosi (1940), Voldemar Panso (1974) ja Kalju Komissarovi (1994) lavastuste kõrvale astuv Mati Undi erilaadne tõlgendus on siis viies kord, kui eesti maksumaksja saab oma ?Solnessi?.

Jaan Tooming teeb alanud hooajal teoks oma kauaaegse plaani ja lavastab Sadamateatris nüüdisaja kirjandusklassiku Paolo Coelho teose ?Veronika otsustab surra?. Finn Poulsen, hinnatud rootsi lavastaja, kes on ka varem Vanemuises tööd teinud, võtab seekord suures majas ette Shakespeare?i vaimuka komöödia ?Nagu teile meeldib?.

Rahva lustijanu leevendamiseks on Vanemuine võtnud repertuaari kaks komöödiat. Eduard Vilde jant ?Vigased pruudid?, mida suvel Tartu külje all Ülenurmel etendati, on nüüdseks täiendatud kujul Vanemuise suure maja katuse alla kolinud ning naerutab seal publikut. Ingomar Vihmar toob naljakuul aga seal samas välja soome komöödiaklassiku Maiju Lassila ?Tuletikke laenamas?, mida eesti inimesed teavad ilmselt kõige paremini omaaegse nõukogude mängufilmi järgi.

Vanemuise muusikaharu toob Tartu ooperimajaks kujunenud väikeses Vanemuises välja kaks maailmakuulsat ooperit. Puccini ?Madama Butterfly? ? kurva, kuid kauni loo noore jaapanlanna Chio-Chio-Sani ja ameerika mereväelase Pinkertoni traagilisest armastusest lavastab Guntis Gailitis Läti Rahvusooperist. Taisto Noor seab lavaküpseks Verdi ?La Traviata?. Vanemuise teatri menukate muusikalide nimekiri täieneb veebruaris Leonard Bernsteini ?West Side Story?ga?, 2005. aasta suvelavastusena võetakse aga ette Andrew Lloyd Webberi ?Cats?.

135. hooaeg on Vanemuise balletiharule vaieldamatult murranguline, trupp suurenes pea poole võrra ja ulatub nüüd ligi 40 tantsijani. Balletijuht Mare Tommingas käis täiendust otsimas Helsingist, Sankt-Peterburgist, Riiast ja kaugemaltki. Vaid nii on võimalik tuua Vanemuise lavale suurejoonelisi klassikalisi ballette, millest Tartu on kaua aega puudust tundnud.

Oktoobris saab suures majas valmis Mai Murdmaa ?Pulmareis?, milles peaosi tantsivad brittide juures kõrgelt hinnatud eesti tantsijad Age Oks ja Toomas Edur. Novembrikuus esietendub T?aikovski imekaunis ballett ?Pähklipureja?, lavastab Pär Isberg Rootsist. Hispaania lavastaja Hugo Fanari toob märtsikuus lavale Mendelssohn-Bartholdy ?Suveöö unenäo?. Nüüdistantsuhuviliste rõõmuks saab aprillis valmis Ruslan Stepanovi uus tantsulavastus ?Anathema?.

Kokku 18 uuslavastust, lisaks kontserdid, I.D.A. tantsufestival ja palju muud huvitavat ? see on see, millega Vanemuise teater algaval hooajal eesti publiku ette astub. Usutavasti edukalt. Asutamisaasta kohustab.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht