Pealelend – Triinu Aron, Sõltumatu Tantsu Lava tegev- ja loominguline juht

TAMBET KAUGEMA

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

19. – 21. maini korraldatakse Tallinnas ülevaatefestival „Balti tantsu platvorm“, kus tutvustatakse valikut Balti riikide nüüdistantsuväljal tegutsevate tantsukunstnike kolme aasta lavastustest. „Balti tantsu platvorm“ on ellu kutsutud kolme riigi ühisettevõtmisena, korraldajateks Sõltumatu Tantsu Lava ning tantsuinfokeskused Lätist ja Leedust. Esimene festival toimus katseprojektina 2019. aastal Vilniuses, järjekorras teine on eestlaste korraldada. Etenduspaikadena on kasutusel Sõltumatu Tantsu Lava, Vaba Lava, Kanuti gildi saal, Sakala 3 teatrimaja ja Salme kultuurikeskus.

Mille tarvis on „Balti tantsu platvorm“ ellu kutsutud?

Põhieesmärk on tutvustada kolme riigi nüüdistantsuväljal tegutsevaid loojaid, nende teoseid ja selle valdkonna organisatsioone välisriikide ekspertidele, tantsumajade ja teatrite esindajatele, produtsentidele ja kohalikule publikule. Kui iga riik hakkaks eraldi oma festivali korraldama, oleks nüüdistantsuvälja väiksuse tõttu raske välismaa asjatundjaid kohale meelitada, ent kolmekesi koos oleme atraktiivsemad ja rahvusvaheliselt nähtavamad. Samuti on soov tihendada selle festivaliga Baltimaade tantsukunstnike koostööd.

Kas Baltimaade nüüdistantsukunstil on erijooni, millega muust Euroopast eristutakse?

Raske on mingeid erijooni esile tuua, eriti kunstilisi. Nüüdistantsuväli on rahvusvaheline ja ilma keelebarjäärita, tihti leitakse mõttekaaslasi just mujalt maailmast. Kui vaadata kas või seekordset valikut, siis Leedu kolmest osalejast kaks ei tegutse praegu kodumaal. Kultuuripoliitiliselt erisusi on. Balti riikidel on ühine ajalugu: Nõukogude ajal siin nüüdistantsu polnud, see hakkas tekkima 30 aastat tagasi. Samuti pole Eestis ega Lätis ühtegi suurt nüüdistantsu loomingulist kooslust, kes saaks tegutseda finantseeritud professionaalsetes tingimustes. Kultuuripoliitiliselt, nii rahastuselt kui ka loometingimustelt, on meie olukord Euroopast erinev.

Kes kuuluvad eesti tantsukunstnikest festivali programmi?

Programm koondab rahvusvaheliste kuraatorite valitud ja viimasel kolmel aastal tehtud tantsulavastusi: kokku üheksa, kolm igast riigist. Eesti lavastustest valiti etendusprogrammi Mart Kango „Enneminevik“, Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi „Eden Detail“ (mõlemad koostöös Kanuti gildi saaliga) ning loomekoosluse Olmeulmad teos „Olmeulmad: Sanctum textum*“ (*„Pühakude“).

Valik sündis nii, et esmalt korraldati avalik kutsung, kuhu kandideerisid kolme riigi nüüdistantsukunstnikud. Igast riigist laekus üle 30 taotluse – tore, et neid tuli enam-vähem võrdselt, ükski riik ei jäänud domineerima. Valiku tegi žürii kahes etapis. Alguses oli igas riigis kolmeliikmeline žürii, kes tegi riigisisese eelvaliku. See suunati edasi teise etappi, mille žürii koosnes rahvusvahelisel tantsuväljal tegutsejatest, kellest ükski pole Balti riikidest. Nemad tegid lõpliku valiku. Peale etendusprogrammi toimuvad igast riigist valitud viie kunstilise koosluse loomingu esitlused ja kolm töötuba.

Kui palju ja kust on oodata välismaiseid tantsueksperte?

Festivalile on praeguseks registreerunud 70 professionaalset tantsuvaldkonnas tegutsejat, kellest valdav osa on väliskülalised. On festivalide korraldajaid, kuraatoreid, teatri- ja tantsumajade juhte, ajakirjanikke jt. Palju on külalisi Lätist ja Leedust, sest festivali üks eesmärke on selle piirkonna koostöö edendamine. Ent eksperte sõidab kohale üle Euroopa ja kaugemaltki. Koos esinejatega saab seekord Tallinnas kokku umbes 160 tantsuprofessionaali. Vägev, ei mäleta, millal Eestis oleks nii palju nüüdistantsuinimesi koos olnud.

 

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht