EKI õigekeelsussoovituste ja -selgituste evolutsioon

AILI KÜNSTLER 

„Ametniku soovitussõnastik“
adresseerima

• • saadetisele aadressi kirjutama; info andmete asukohta osutama; suunama
  • (inglise address) ⇒ tegelema, käsile võtma, lahendust otsima, teada andma

✐ Tähenduse põhjendamatu laienemine inglise keele mõjul. Omasõnad on enamasti täpsemad. 

Sõnaveeb. ÕS soovitab (1. VI 2022)* 
Sõna adresseerima kasutus tähenduses ’tegelema, käsile võtma, lahendust otsima’ on tavapärane. Üldkeele sõnade tähendusi ei saa normida, vaid sõnade tähendused kujunevad keelekasutuses. 

Sõnaveeb. ÕS selgitab (9. XI 2022) 
Sõna adresseerima kasutatakse inglise tegusõna address eeskujul ka tähendustes ’mingit muret, probleemi teadvustama, seda käsitlema, lahendusi otsima’. Sõna kasutussagedus selles tähenduses võib varieeruda valdkonniti. Sobiva sõna valik lausesse oleneb teksti sihtrühmast. Vt ka 2021. a uurimust ja EKI teatmiku artiklit „Tähenduste normimisest“. 

„Ametniku soovitussõnastik“ 
agiilne (inglise agile) väle, kiire, paindlik, kohanev, kergesti kohandatav; muutlik, kiiresti muutuv 

✐ Laialivalguva sisuga toorlaen, mida on sageli võimalik asendada täpsema sõnaga. 

Sõnaveeb. ÕS soovitab (8. VII 2022)* 
Varem on keelekorralduses soovitatudsõna agiilne vältida, aga enam mitte. See on tulnud inglise sõnast agile ja on kasutuses juurdunud. IT-s on tarkvaraarenduse kohta kasutatud ka terminit välearendus. 

Sõna agiilne selgitust Sõnaveebist praegu ei leia. 

 „Ametniku soovitussõnastik“  
-alane mingi alaga seotud (sageli ülearune) 

✐ Sageli ülearune. Liita on mõtet ainult neid tüvesid, mis on mõiste väljendamiseks hädavajalikud. Terminite kompaktsus vähendab teksti liiasust ja lõtvust. 

Vt ka -ala 

Sõnaveeb. ÕS soovitab (8. VII 2022)* 
Varem on keelekorralduses soovitatud sõna alane vältida, aga enam mitte. Seda nähti tühisõnana, ent liiasus on keeles funktsionaalne ja loomulik nähtus. 

Sõnaveeb. ÕS selgitab (9. XI 2022) 
Keelend on ilma sõnaosata -alane lühem (nt aiandusraamat), samas kui -alane lisamine võib sobida näiteks lauserõhu või -rütmi seisukohalt (nt aiandusalane raamat). 

Õigekeelsussõnaraamat 2018 (kehtiv kirjakeele normi alus) 

{`eel+p`ool} → `ees+p`ool, `eel+. {Eelpool mainitud} → eespool mainitud, eelmainitud 

Sõnaveeb. ÕS soovitab (20. IX 2021)* 
Sõnas on tarbetu sisukordus, kuna eel– tähendab liitsõnades sama mis eespool. Soovitame kasutada sõna eespool või eel-algulisi liitsõnu. 

Sõnaveeb. ÕS soovitab (8. VII 2022)* 
Varem on keelekorralduses soovitatud sõna eelpool vältida, aga enam mitte. Selles sõnas nähti sisukordust, ent liiasus on keeles funktsionaalne ja loomulik nähtus. 

Sõnaveeb. ÕS selgitab (9. XI 2022) 
Sõnas eelpool tekib sisukordus, sest liitsõnades tähendab eesliide eel- ’eespool’. Samas on sõna eelpool tähenduses ’eelnevalt, varem’ leksikaliseerunud. Muuhulgas seepärast, et keelekasutaja ei analüüsi sõnu tema komponentide kaupa, vaid tervikuna. Eesti keele ühendkorpuse (2021) järgi on eelpool kasutuses küll pisut vähem levinud kui sõna eespool (37% vs. 63%), ent tegelikult vajab sõna eespool kasutussagedus tähenduses ’eelnevalt, varem’ korpusuuringut. Sõnad eelpool ja eespool ei ole alati sünonüümid. Vt ka Reet Kasiku „Sõnamoodustus“ (lk 44 jj). 

„Ametniku soovitussõnastik“ 

eepiline 

• • 1. 1. 1. eeposega seotud, eeposlik; jutustav
          2. üllas-rahulik, kiretu
          3. (inglise epic) ⇒ tohutu, võimas, enneolematu, muljet avaldav, üleelusuurune

✐ Tähenduse põhjendamatu laienemine inglise keele mõjul. 

Sõnaveeb. ÕS soovitab (1. VI 2022)* 
Sõna eepiline kasutus tähendustes ’laiaulatuslik, paljusid osapooli või tegevusi haarav; erakordselt võimas’ on tavapärane. Üldkeele sõnade tähendusi ei saa normida, vaid sõnade tähendused kujunevad keelekasutuses. Kirjandusteaduses on sõnal eepiline kitsamad tähenduspiirid. 

Sõnaveeb. ÕS selgitab (25. XI 2022) 
Sõna eepiline kasutus tähendustes ’laiaulatuslik, paljusid osapooli või tegevusi haarav; erakordselt võimas’ on eesti keele ühendkorpuse (2019) järgi levinud. Kirjandusteaduses on sõnal eepiline kitsamad tähenduspiirid. Vt ka 2021. a uurimust ning EKI teatmiku artikleid „Võõrsõnade tähendused“ ja „Tähenduste normimisest“. 

„Ametniku soovitussõnastik“ 

madal (vene низкий) 

• • 1. 1. 1. ⇒ väike, vähene; aeglane
          2. ⇒ halb, kehv

✐ Sõna madal kasutatakse vene keele mõjul sageli seal, kus õige oleks väike või aeglane, halb või kehv. Madal saab olla see, mida mõõdetakse tasemete, määrade, järkude, astmete, kategooriate, tasandite jms-ga ning mis tõuseb või langeb. Näitaja, mis kasvab või kahaneb (arv, hulk, maht, kogus jm), või abstraktne suurus (sündimus, suremus jms) on suur või väike. 

Vt ka kõrge, madalakvaliteediline, kõrgekvaliteediline 

[+] 

madal prioriteet (inglise low priority) ⇒ tähtsusetu küsimus, vähem tähtis valdkond; teisejärguline, teises järjekorras, viimases järjekorras; teine valik 

✐ Ebaselge sisuga toortõlke inglise keelest võiks enamasti asendada täpsema eestikeelse väljendiga. 

Vt ka prioriteet, kõrge prioriteet 

Sõnaveeb. ÕS soovitab (10. VIII 2022)  
Sõna madal kasutus tähenduses ’(hrl arvuliselt väljendatava määra, koguse, astme vm kohta:) väike, tavalisest või keskmisest väiksem’ on tavapärane. Üldkeele sõnade tähendusi ei saa normida, vaid sõnade tähendused kujunevad keelekasutuses. 

Ja nii edasi mööda „Ametniku soovitussõnastiku“ märksõnu ja ÕS 2018 loogelisi sulge. Jah, uus ÕS tuleb. Kas aga ÕS 2025, mille suunas Sõnaveebi rubriigiga „ÕS selgitab“ liigutakse, aitab ikka kaasa selge ja üldarusaadava kirjakeele kujunemisele, on eesti- ja muukeelsetele abiks asjaliku teksti kirjutamisel? 

* Sõnaveebist seesugust enam ei leia.