Füüsika eestikeelsest terminivarast riiklikul oskuskeelekuul

PIRET KUUSK, KAIDO REIVELT

Esimene eestikeelne füüsikaõpik on Põlva pastori Johann Georg Schwartzi „Koli-ramat. Kuues jaggo. Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest“ (Tartus H. Laakmanni kirjade ja kulluga trükkitud, 1855, 106 lk). Katkend sellest on taasavaldatud ajakirjas Akadeemia (2005, nr 7, lk 1441–1459). Seal on lugeda, et raskusjõud on tõmbamisse wäggi, adhesioon on kinnipiddamisse väggi ja elastsus on tagasikarggamise wäggi. Tartu ülikoolis hakati füüsikat eesti keeles õpetama 1918. aastal, lektoriteks algul matemaatik Jaan Sarv ja 1920. aastast seismograafide ehitaja Johann Vilip. Mulgimaalt pärit Vilip, kelle kohta on kirjutatud, et üliõpilastele tegid nalja tema vanamoelised eesti­keelsed terminid, esitas oma Peterburi ülikoolist saadud füüsikateadmised oma kodupaiga keeles. Sel viisil hakkas kujunema füüsika eestikeelne terminivara: esialgu kooliraamatute ja ülikooli­lektorite parima äranägemise järgi, hiljem ka ühiste arutluste käigus, mida peeti näiteks füüsikaõpetajate kongressidel 1920.-1930. aastatel.

Okupatsiooniajast väärivad esiletoomist aastatel 1977–1978 Aksel Haava ja Jüri Lembra vene keelest tõlgitud „Füüsika üldkursuse“ kolm köidet (autor Igor Saveljev). Sügava jälje jättis füüsik ja keelemees Henn Käämbre, kes peale raamatute kirjutamise, tõlketöö ja väsimatu keeleteemade tõstatamise füüsikutest teadlaskonnas üllitas koos Viktor Korrovitsiga üle 20 000 märksõnaga füüsika­sõnastiku.

Seni viimane maamärk selles reas on „Füüsika põhikursuse“ õpiku tõlge (autorid David Halliday ja Robert Resnick, ee 2011–2012, toim Piret Kuusk), kus on antud mõnedele ammu tuntud mõistetele uudsed tõlkevasted. Näiteks mehaanikas on kulgliikumise üks põhisuurusi liikumishulk ehk impulss. Pöördliikumise korral on vastavat suurust nimetatud pöördeimpulsiks ehk impulsimomendiks, kuid asjakohasem on ju igati eestipärane pöörlemishulk. Gaaside ja vedelike voolamisel on ühiseid seaduspärasusi, mis õigustab nende mõlema tähistamist uue sõnaga voolised. Füüsikud on püüdnud ka uutele mõistetele sobiva eesti vaste leida: kvantmehaanikas on juba juurdunud nt põimolek (entangled state) ja muljutud olek (squeezed state).

Kus oleme praegu?

Kui mõelda praegusele olukorrale füüsika eestikeelse terminivara süstematiseerimisel, alalhoidmisel ja arendamisel, tulevad esmajoones meelde probleemid. Vaevalt et need erinevad teiste loodusteaduste omadest, aga olgu nad siin ikkagi välja toodud.

Juurprobleem on teadagi ingliskeelses teadusmaailmas paratamatu lisatöö korrastada ja arendada paralleelselt ka eestikeelset keeleruumi. Iga kord pärast artikli või õpiku peatüki kirjutamist terminisõnastik ette võtta, märkida sinna puuduvad terminid, neist kolleege informeerida, ettepanekuid teha või tagasiside läbi töötada – see kõik võtab aega ja energiat. Õhinapõhise energia hulk Eesti füüsikateaduses väheneb aga koos teadlaskonna ja teadusrahastuse vähenemisega ning teadlaste/autorite kohustuste loetelu pikenemisega (ilma palgatõusuta). Jah, meil on olemas eestikeelsed füüsikaõpikud nii koolide kui ka ülikoolide jaoks, kuid puudub ressurss järjepidevaks süstemaatiliseks tööks terminite arendamisel.

Trükitud tekstid on siiski ainult keelt toetav vahend. Keel on tekkinud ja arenenud esmajoones kui kõnekeel. Üha vähem on aga neid, kes tahaksid füüsikast rääkida selges eesti keeles, iga päev neid termineid kasutada. Eesti soost füüsikaüliõpilaste ja teadlaste arv on languses, eriala säilitamise huvides peavad ülikoolid siia kutsuma üha rohkem üliõpilasi, doktorante, järeldoktoreid ja teadlasi mujalt maailmast. Mõni neist räägib eesti keelt või õpib selle ära siin olles, kuid paljud mitte. Seetõttu ollakse teadusseminarides ja ka üldharivates loengutes üle minemas inglise keelele.

Jah, me oleme üritanud

Tegelikult on füüsikutel (Eesti Füüsika Seltsil) ka uuem, tehnoloogilisem terminitöö ajalugu. Alustasime 2007. aastal. Ainus võimalus edasi liikuda oli luua elektrooniline sõnastik/andmebaas, kus ühistööna terminitega tegeleda. Lähtepunkt oli hea: Korrovitsi-Käämbre inglise-eesti füüsikasõnastik oli põhimõtteliselt olemas. Saime autoritega kokkuleppele, konverteerisime sõnastiku EKI Eelexi süsteemi, lõime füüsikaportaali keeleinstituudi andmebaasiga suhtleva veebiväljundi, lisasime keeleküsimuste/ettepanekute sisestamise võimaluse, äratasime ellu terminikomisjoni, kuulutasime asja kolleegidele välja. Mõne aja pärast panime selle sõnastiku uuesti oma keskkonda, ehitasime uue, mugavama veebiplatvormi, kuulutasime uuesti välja.

Ja järeldused? Esiteks, loodus­seaduste vastu ei saa: ka inimsüsteemid otsivad ja leiavad oleku, kus nende energia(kulu) on minimaalne. Teiseks, igasugune veebisüsteemide ehitamine ilma selge arusaamiseta, kust tulevad selle süsteemi kasutajad, on puhtakujuline asendustegevus. Praegu peame mõtte­pausi. Osalt põhjusel, et HTM ja EKI on ärganud ja intensiivselt Ekilexi tarkvara arendama asunud. Kiiduväärne, loomulikult. Aga veelgi parem oleks olnud, kui riiklikult toetatud eestikeelse terminivara arendamise põhipostulaadid oleksid maha märgitud 15 või 20 aastat tagasi. Siis ehk ei oleks praegu olukorda, kus igas valdkonnas viimasel kahel kümnendil ära tehtud töö istub oma (juba armsaks saanud) andmebaasis ning kõige selle ühe katuse alla viimine on töö, mille tegemiseks ressurssi reaalselt pole.

Pärast terminoloogiapäeva

16. mai ETA saalis korraldatud teadusseltside terminoloogiapäeval jäi silma läbiv enesekesksus. Oma tegevust tutvustanud seltsid teevad jõudumööda terminitööd, riik (EKI) ehitab andmebaasi ja Ekilexi tarkvara. Viiteid üksteise tegevusele ettekannetes ei esinenud, vähemalt ei jäänud need meile kõrva. Kas on olemas plaan, kuidas lõpuks tekib üks päringuaken, kuhu sõna sisestades pöördutakse kõigi erialasõnastike poole? Või kellele Ekilexi ehitatakse?

Nööp on olemas, pintsakut esialgu mitte. Raha on eraldatud tarkvarasüsteemide ehitamisele, aga see ei ole ei terminoloogia ega ka terminitöö kõige kallim komponent. Kas näiteks vaid paberkujul sõnastikud jäävadki paberile?

Terminoloogiapäeval räägiti palju tehtud tööst – mälestus sinisemast taevast –, tulevikust peaaegu üldse mitte, sest oleviku minevikuga võrdlemine ei kvalifitseeru tulevikku vaatamisena. See pisut ehmatas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht