Iga keelt tuleb õppida nagu emakeelt

Täiskasvanute keeleõppes on vaja mõtlemisest tingitud hädadele ehk perfektsionismile ja foneetilisele kurtusele vastu astuda ja tugineda emakeele omandamise loomulikule protsessile.

NATALJA KITAM

Uurimused neuro- ja psühholingvistika vallas kinnitavad, et keeleõppe edu ei sõltu ainult loomulikust andest, vaid eelkõige soodsatest õpitingimustest. Emakeel omandatakse järk-järgult lapseeas: laps kuuleb kogu aeg oma emakeelt ja talle seletatakse maailma heatahtlikult ja kannatlikult. Armastav ja toetav suhtumine koos uudishimu ja avastamisrõõmuga loob aluse omandada keelelised oskused, mida saab edaspidi arendada ja täiustada.

Multikey kontseptsioon

Eesti idufirmana asutatud ning Haridustehnoloogia Eesti Assotsiatsiooni liige Multikey Online School (Veloxmobile OÜ) on välja töötanud mitmeid keeleõppe programme. Me kaasame aktiivselt keele kõnelejaid ja koolitame õpetajaid, et õppeprotsess oleks kvaliteetne ja kaasahaarav. Kuna soovime pakkuda keeleõppe võimalusi igaühele, olen loonud ka Facebooki grupi „Räägi minuga“, eesti keele praktikast huvitatud suurima kogukonna. Multikey põhineb usul, et keeleõpe on võimalik igas eas, lükates ümber levinud müüdid, et õppimiseks on liiga hilja või et selleks pole aega.

Täiskasvanute keeleõppe mõtlemisest tingitud hädadele ehk perfektsionismile ja foneetilisele kurtusele vastu astudes rõhutame, et õppimiseks tuleb luua soodne olukord, mis on võimalikult sarnane emakeele omandamise loomuliku protsessiga. Meie lähenemisviisi toetab Fonsi süsteem, mille võttis kasutusele Einar Kraut.* Selle keskmes on õpitava keele kuulamise, mõistmise ja rääkimise arendamine. Õppijatele oleme abiks keele­barjääride ületamisel. Korrektne hääldus ei ole eesmärk omaette, vaid suuname keelt ja kultuuri tunnetama, tähele panema, kuivõrd hästi omandatud keel kõlab ja mõjub. Kuulamisoskus paraneb tänu Fonsi kursusele juba paari nädala jooksul. Läheb veel paar nädalat, et artikulatsioon selgeks saaks ja aktsent taanduks. Varsti ei kiputa enam iga­päevases suhtluses keeleõppijaga vene keelele üle minema, kuna tema kõne on piisavalt vaba ja arusaadav.

Multikey eesmärk on pakkuda taskukohaseid keeleõppe programme, mis on kohandatud tänapäeva kiire elutempoga ja kättesaadavad igaühele. Esimese paari kuuga sukelduvad Multikey Online Schooli kursuslased keelekeskkonda ja leiavad oma õppimisrütmi, et 12 kuu jooksul jõuda aktiivse keelekasutaja tasemeni, see on suuta end väljendada ja osaleda kodukandi elus. Eesmärk on viia iga õppija A2-tasemele ja edasi, nii et ta sooritaks eksami, aga saaks ka õppida ja töötada eesti keeles, arendada oma keeleoskust toetavas ja motiveerivas keskkonnas kuni B1-, B2- ja C1-tasemeni.

Keele kiire omandamise kolm tegurit

Multikey Online Schooli õppematerjal lastele. Iga häälik kõlab igas keeles omamoodi. Eesti hääldus on pingevaba ja a kõlab hoopis teistmoodi kui slaavipärane a – keel on kurgule palju lähemal.

Ekraanitõmmis, Gleb Netšvolodovi graafika

Võime eesti keelt omandada ei sõltu vanusest, andekusest ega hoopiski mitte rahvusest. Kui aga Eesti riik (ja meie ühiskond!) ei motiveeri näiteks sõja eest pakku tulnud ukrainlasi kohe ja viivitamatult riigikeelt õppima, võib ühineda suurem osa neist siinse umbkeelse vene kogukonnaga. Ukraina põgenike integratsioonile aitavad meie venekeelsete elanikega võrreldes siiski kaasa kolm olulist tegurit. Esiteks tunnevad nad, et on vaja uues riigis kohaneda, et elada täisväärtuslikku elu. Teiseks on nad veendunud, et eestlased on meelestatud nende suhtes sõbralikult ja nad saavad omandada uue kutse või osaleda erialasel täiendusõppel. Kolmandaks on ukrainlased hajutatud üle Eesti: neid on nii väikestes külades kui ka linnades, kusjuures nad on kõikjal ilmselges vähemuses.

Nende kolme objektiivse teguri olemasolu korral on mis tahes rahvusest inimene n-ö keeleandekas. Juba paari kuu pärast saavad nad suhelda avalikus ruumis ja tänaval eestlastega eesti keeles, kuna võõrastega räägitakse lühidalt ja lihtsalt. Kui on möödas pool aastat, vesteldakse naabritega, osaletakse kohalikes ettevõtmistes ja tegutsetakse raskusteta eesti keeles mitmes vallas, olgu see mõni hobi, jooga, sport, kunst, muusika või laulmine. Veel pool aastat ning omandatakse juba erialaseid oskusi ja tullakse toime ka eksamistressiga. Järgmise kuue kuu jooksul omandatakse keelekeskkonna toel abstraktsemaid teadmisi, ollakse valmis töötama eestikeelses kollektiivis ja teenindama kliente eesti keeles.

Seejuures juhtub see kõik iseenesest, ilma et keegi peaks elu pausile panema, töölt puhkust võtma, perekonnaga hüvasti jätma, end raamatutega kongi lukustama ja keelereegleid pähe tuupima. Kõige olulisem on sattuda kümne protsendi vähemuse hulka, sest siis on kohe selge, et on vaja pingutada. Kui „võõraid“ on vähem kui kümme protsenti, ei karda neid keegi ja neisse suhtutakse soosivamalt – nad ei ohustada 90 protsendi keelt ja identiteeti. Just selline oli seis Eestis aastatel 1918–1940 ja ilma igasuguste erimeetodite, õpetajate, eraõpetajate ja erikursusteta oskasid kõik eesti keelt. Aastal 2024 ei saa hakkama ilma teaduse ja tehnoloogiata: see, mis tõi meid siia, edasi ei vii.

Keel aktiveerub, kui tekib tõeline suhtlus

Efektiivne keeleõppemeetod eeldab keskkonda, kus eestlasi on 90%: nii saavutatakse funktsionaalne kakskeelsus ja võrdõiguslikkus tööturul, mitte madalapalgaliste töökohtade täitmine.

Hoida õpilasi aastaid integratsiooni inkubaatorites, kus nad näksivad grammatikat ja simuleerivad meelelahutuse ja vaba aja tegevuse kaudu „elu Eestis“, on kulukas ja ebaefektiivne. Kaks kuud Multikey A1-taseme baaskursust – ja sukeldutakse tõelisse ellu: arvukad kodanikuühendused, heategevuslikud algatused, kursused, koorid, kultuurimajad, raamatukogud, muuseumid, filmid, raadio- ja telesaated. Pole vaja imiteerida ega luua paralleeluniversumit. Kõik, kes saavad eesti keeles rääkimisega hakkama, on läbinud just selle tee. Eks küsige neilt. Ja need, kes jäid pidama klassiruumis istumise etappi, kahetsevad nüüd kahtlemata raisatud aega. Keel aktiveerub, kui tekib tõeline suhtlus – miks oodata?

Kas tõesti pole keelte omandamiseks vaja mingit annet? Loomulikult, olukorras, kus keelelisse vähemusse kuulub 15–25, Tallinnas peaaegu 50 ja Narvas koguni 90% elanikkonnast, kulub anne ära, nimelt oskus haarata võimalusest ja tegutseda. Pole mõistlik oodata, kuni tekivad soodsad asjaolud, leitakse geniaalne õpetaja või ilmub unes keeleõppe kiip. Vastupidiselt arvamusele, et tahtejõud ja iseloom kujunevad eneseületamise või lapse sundimisega, tuleks kujundada harjumust ennast analüüsida: mida ma tahan, mida ma pean tegema, miks mõni asi ei õnnestunud, mida on vaja teha, et õnnestuks? Saavutuste tunnustamisel on tahtejõu kujundamises oluline osa: mitte laita, vaid kiita. On raske õppida, kui kogu aeg kuuled, et oled laisk ja teistest kehvem. Isegi kui hingehaavaga laps ületab kõik raskused ja saavutab oma eesmärgid, usub ta täiskasvanuna pigem põhjendamatut kriitikat enda aadressil, kahtleb oma võimetes ja vannub raskustele alla.

Keeleõppija hirm on inimese kaitseingel, kes soovib teda ebaõnnestumise, alanduse, piinlikkuse eest kaitsta – kaitsta vigade kordamise eest. Pole vaja end „kokku võtta“ ja järjekordselt, kuigi „ei taha ja ei suuda“, järgmistele eesti keele kursustele vedada. Mida siis teha, et mitte jälle reha otsa astuda? Soovitus on lihtne: leidke mõttekaaslasi, minge sinna, kus teid vajatakse, kus olete kasulik.

Tõeliseks integratsiooniks on vaja välja murda lõputute kasutute kursuste nõiaringist ja lõpetada inimeste vanuse ja staatuse järgi rühmadesse jaotamine. On vaja aidata vähemusel mõista keeleoskuse vajalikkust ja enamusel tuleb muu emakeelega inimeste vastuvõtuks valmis olla, järgides tasakaalu 1 : 9. See vahekord kehtib ka Eesti koolisüsteemi puhul. Kui õpetajal pole ettevalmistust, metoodikat ega õppematerjale, peab muukeelseid lapsi olema eestikeelsete klassis vähem kui 10%, seda juhul, kui tegu pole erivajadustega lastega. Kui laps läheb eesti kooli, peab ta valdama eesti keelt, et hakkama saada. Kui need tingimused ei ole täidetud, tuleb lõimumine millegi arvelt: õpetaja, teiste õpilaste ja lapse enda tervise arvelt. Kui aga üksteist toetavad ja kompenseerivad ressursid on piiri peal, piisab ühest doominokivist – ja süsteem variseb kokku.

* Vt Kraudi ettekannet „Fonomotoorilise süsteemikujunduse alused hääldusõppes“ ERÜ kevadkonverentsil „Keelte mitmekesisus ja keele varieerumine“ 18. IV 2024. https://www.youtube.com/watch?v=yrzLNWXqfbY

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht