Kas ERRi prioriteedid on ikka paigas?

Siiani pole olnud küsimust, mida teha pühapäeviti pärast kolme: ei muud kui minna Vikerraadio lainele, tuleb „Keelesaade“. Enam ei tule.

AILI KÜNSTLER

Vikerraadio programmist on kadunud „Keelesaade“. Just nüüd, kui avalikkus vajaks avaramat vaadet ja süvenemist kogu ühiskonda puudutavate teemade käsitlemisel. Äsja pidasime hõimupäeva, ent pingutusi tuleks ehk teha ka riigikeele kaitsel, kui näiteks Jüvä Sullõv leiab, et „Väikeisil hindäl um hädäste vaia kaidsõt eesti keele iist, miä lajutas naidõ asõmal naidõ maa pääl viil palľo hullõmbahe, ku inglüse vai vinne kiil eesti keele asõmal“¹, ega paista mõistvat, et inglise keele kägistavas embuses on eesti, võru ja kõik väikese kõnelejaskonnaga keeled suures osas maailmast ühtmoodi. Ka on kõrghariduse eestikeelsus ingliskeelsete magistritööde tõttu juba üsnagi küsitav².

Töös on Eesti keeleseaduse muutmise eelnõu, käsil eesti keelele üleminek koolides, kusjuures muutunud on õpikäsitus ja arutusel keeleteadliku aineõpetuse juurutamine, kõvasti on kirgi kütnud õigekeelsussõnaraamatut vahepeal ähvardanud kadumine ning see, mis sinna pannakse, pakub huvi väga paljudele, puudutades Eesti riigi toimimist igal tasandil. Uus ÕS peaks valmis saama aastal 2025, mil saab 500 aastat eesti raamatut siinmail. Eestikeelset!

Siinkohal saavad „Keelesaate“ Vikerraadio programmist kadumise puhul sõna otsustajate ja asjast professionaalselt huvitatute pool.

Kuidas läheb „Keelesaate“ Vikerraadio programmist kadumine kokku Eesti riigi põhiväärtuste hoidmise, keele ja kultuuri kestmise tagamise ning muu hulgas rahvusringhäälingu 2024. aasta arengukavaga?

Rein Veidemann, Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor: Loomulikult ei läheks see kokku ei põhiseaduse preambulis kuulutatud Eesti riigi mõtte ega ka kehtivas Eesti Rahvusringhäälingu seaduses paragrahvides 4 ja 5 sätestatud ERRi ülesannete ja programmidega (§ 4 lõiked 1 ja 2 ning § 5 lõige 6), mille täitmise üle teostab järelevalvet ERRi nõukogu (§ 21 lõige 7).

Aga tegemist ei ole „kadumise“, vaid ajutise pausiga, sest, nagu mind on informeeritud, „Keelesaate“ kauaaegne autor ja toimetaja Piret Kriivan – tema tihe seos saatega väljendub kas või selles, et mõtlen Kriivanile ja meelde tuleb „Keelesaade“ ning vastupidi – on võtnud (vahelduseks või oma ampluaa laiendamiseks?) pool aastat teha valgustuslikku saadet „Euroopa aeg“. Ja juba esimesed saated kinnitavad, et ta teeb seda niisama professionaalselt, nagu on teinud „Keelesaadet“. Eesti kultuuri mõistmise seisukohast on „Euroopa aeg“ sama oluline saade, nagu on olnud „Keelesaade“.

Arvan võivat kirjandusuurija ning õppejõu kogemuse pinnalt väita, et eesti keele (igapäevast) problemaatikat peakski käsitlema laiemas kontekstis, seoses kultuuri teiste avaldiste ja vormidega.

Eesti Keeletoimetajate Liidu järel­pärimises (13. X 2024) loetletud ajakohased teemad (uue ÕSi valmimine, üleminek eestikeelsele õppele, terminoloogia ja oskuskeel) on ühel või teisel viisil leidnud tee ERRi uudiste-, kultuuri- ja päevakajalistesse saadetesse. Jään koos keeletoimetajatega ootama fokuseeritud käsitluse naasmist „Keelesaate“ näol.

Sobimatumat aega „Keelesaate“ tegemine lõpetada on raske leida. Kui siin on viibutatud valitsuse pihku pistetud kärpekirvest, siis paraku väga vales kohas. Miks pole seda saadet enam Vikerraadio programmis?

Janek Luts, Vikerraadio peatoimetaja: „Keelesaade“ on siirdunud pausile ja naaseb Vikerraadio eetrisse uuel hooajal. Iga saade ja inimesedki vajavad aeg-ajalt laadimisaega ning seetõttu leppisime saate toimetaja Piret Kriivaniga, et ta toimetab teist saadet („Euroopa aeg“). Saade „Euroopa aeg“ on eetris samal päeval ja kellaajal kui „Keelesaade“. Kaks tunniajalist saadet („Eesti lugu“ ja „Euroopa aeg“) nädalas on ühele toimetajale juba väga suur koormus ja kolmandat saadet pole ühel toimetajal võimalik juba ajaliselt eetrivalmis seada. Uut saatejuhti-toimetajat pole Vikerraadiol praegu ERRi hiigelsuure kärpe tingimustes võimalik palgata. See, et saatesarjad vahel puhkepausile jäävad, on nii teles kui ka raadios tavapärane, midagi ebatavalist ega harukordset selles ei ole. Keeleteemad ei jää seetõttu kajastamata, sest tegeleme nendega Vikerraadios ja teistes rahvusringhäälingu programmides jooksvalt: anname igapäevasaadetes ülevaateid kõigist olulistest protsessidest ja sündmustest; kevadel valmistame ette ja anname eetrisse e-etteütluse ja pea iga päev jõuab eetrisse keelesäuts. Kõik teated ja teemad keelemaailmast on alati teretulnud. Ootame mõistvat suhtumist ja soovitame kuulata ka meie rikast arhiivi, kuhu oleme talletanud aastakümnetepikkuse varamu eesti keelest rääkivaid saateid.

Milleks ja kellele on „Keelesaadet“ õigupoolest vaja?

Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees: „Keelesaadet“ on mõningate pausidega tehtud peaaegu sada aastat.³ See on kandnud eri eesmärke keeleuuenduse edendamisest ja keelehooldest kuni laiemate keele­küsimuste lahkamiseni. „Keelesaadet“ on meil vaja hulgal põhjustel.

Piret Kriivani juhitud saate teemaring on hõlmanud kogu keelt: keele­oskust, keeleõpet, murdekeelt, kirjakeelt ja allkeeli, sõnastikke, keele ajalugu, korraldamist ja muutumist, teaduslikku uurimist ja praktilisi külgi, keeleteadlaste tegevust ja nende sünni(aasta)-päevade meelespidamist, keelevõistlusi, keeleauhindade laureaatide tutvustust jne. Saatejuht on käinud ajaga kaasas ja kajastust on leidnud kõik, mis ühiskonnas parasjagu päevakorral. See on üks Eesti omanäolisemaid ja erisugusemaid saateid, kus esinejal on koos saatejuhiga aega rahulikult mõne keeletahu üle arutada. Aastatepikkust püsirubriiki naudib peale kindla ja ustava auditooriumi ka hulk juhukuulajaid, kes on „Keelesaadet“ tarvilikuks pidanud.

Piret Kriivan on osanud hoida saated sõbralikus tasakaalus eri keelevaldkondade vahel, aga ka ühe keelevaldkonna kõigi poolte vahel. Kõik on saanud sõna ja kuulajal on olnud võimalik ennast kurssi viia iga teema eri külgedega.

Eesti Keeletoimetajate Liit saatis „Keelesaate“ ärajäämise asjus Eesti Rahvusringhäälingu nõukogule järelepärimise, kus leidsime, et praegu on tõepoolest üks halvimaid aegu keeleteemalise saate lõpetamiseks, sest käsitlemist vajavat on erakordselt palju. Sissejuhatuses on juba nimetatud eestikeelsele õppele üleminekut ja valmiva ÕSi üle käivat arutelu, ent toimuvad ka eesti oskuskeele üritused, Vikipeedia terminivõistlus ja selge sõnumi võistlus, peagi tuleb õiguskeelepäev, muutuva keele päev ja murdekeelte konverents, ees ootavad Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna väljaandmine ja aasta keeletegude väljaselgitamine. Äsja lahkunud suure keeleuurija Mati Erelti elule ja tööle saanuks pühendada terve saate või isegi kaks. Nüüd jääb saate sihtrühm nende teemade kompaktsest käsitlusest ilma.

Kummastav on saate kinnipanek vahetult enne raamatuaastat, milleks praegu hoolsasti valmistutakse. Veel kummalisem on järelepärimisele saadud vastuses esitatud soovitus kuulata senikaua „ka meie rikast arhiivi, kuhu oleme talletanud aastakümnetepikkuse varamu eesti keelest rääkivaid saateid“ – otsekui oleks meie keel valmis ja keele­elu elatud, teadus tehtud ja kõik huviväärne juba toimunud. On tunne, nagu oleksid keeleteemad midagi vähetähtsat ja kõrvalelükatavat, nii et nende ära­jäämisel avalikkus midagi ei kaota. Võiks ju ka lõpetada näiteks spordielu põhjalikuma kajastamise saates „Spordipühapäev“ ja paluda treeneritel, sportlastel ja spordihuvilistel kuulata edaspidi Vikerraadio rikast arhiivi?

Rahvusringhääling on seni paistnud silma heas eesti keeles kirjutiste ja saadetega ning keeleteemade aktiivse kajastamisega. Keeletoimetajate liidule edastatud vastuses kinnitati, et „Keelesaade“ on pausil vaid ühe hooaja ja jätkub siis taas. Jääme lootusrikkalt ootama.

1 Jüvä Sullõv, Võrokõsõ mõttit eesti keele kaitsest. – Sirp 27. IX 2024.

Võrokõsõ mõttit eesti keele kaitsõst

2 Vt Anto Veldre, Kas kellelgi peaks väga häbi olema? – Sirp 27. IX 2024.

3 Piret Kriivan, Keelega peabki olema alati midagi lahti. – Oma Keel 2013, nr 2. https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/OK_2013-2_06.pdf.