25 04.13

Mulgi lipu all – edasi!

Keel Kristi Ilves, Alli Laande

Kristi Ilves, Vikerraadio mulgikeelsete uudiste tegija ja ajalehe Üitsainus Mulgimaa toimetaja, tõenäoliselt noorim Mulgi murde kõneleja ja selles keeles kirjutaja: Viimastel aastatel on Mulgimaast ja mulkidest palju juttu olnud. Mulk olla on …

14 03.13

Teeme ise oma keelt

Keel Reet Kasik

Eile oli emakeelepäev. Eesti keele elujõu üks allikaid on sõnamoodustus. Uudissõnu tuleb keelde kahel viisil. Üks on terminoloogide ja sõnause-taoliste sõnavõistluste tee: mingi mõiste jaoks on tarvis nimetust ja siis mõeldakse see …

21 02.13

Keeleuurimise innustaja peab ka ise uurija olema

Keel

Valve-Liivi Kingisepp: „Rõõmu on valmistanud üliõpilased, kes ise probleeme näevad ja lahendusi otsida tahavad ega oota kuldmuna õppejõu suust” Sinu pedagoogiline tegevus on kestnud peaaegu 50 aastat. Sellesse aega mahub õpetajatöö nii …

07 02.13

Peenem sõna ikka parem – olgu või kole

Keel Aili Künstler

Äsja võitis ERRi uudisteportaali kolesõnade paraadi eelmise aasta uudissõnana „validaator”. Tegelikult on kahejalgsed validaatorid (küll valideerijate nime all), kes teadusasutusi, kõrgkoole, muusikakollektiive jms haritud elu juurde kuuluvaid ettevõtmisi tegevuskõlblikuks on tunnistanud, Eestis …

24 01.13

Kihnu keelest ja mulgi murdest

Keel Jaan Lepa, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor, elektriinsener

Olen sündinud ja lapsepõlve veetnud Lõuna-Tartumaal Konguta (endises Aru) vallas. Minu isale kuulus seal väiketalu (umbes 14 hektarit). Minu esimene kodukeel oli tolle piirkonna nn Tartu murre. Kuna minu isal oli tellitud …

24 01.13

Pealelend. Jüri Viikberg

Keel Aili Künstler

Kultuuriministeerium on kuulutanud 2013. aasta kultuuripärandi aastaks. Kus ilmneks pärand veel paremini kui mitte keeles, olgu kirja- või murdekeeles … JÜRI VIIKBERG, murdeuurija: Jah, nii nagu kogu kultuuripärandit tuleks võtta meie pikkade …

24 01.13

Keeleaasta 2012

Keel Mart Rannut, keeleteadlane

Keeleaasta pakkus rikkalikult sündmusi igale maitsele: rõõmustavaid ja nörritavaid, innustavaid ja heidutavaid. Siinkohal esitan fragmentaarse ja küllaltki subjektiivse ülevaate keelekorraldusmõõtmete kaupa. Keelekorpus Keele korpuskorralduse alla käib nime-, oskuskeele-, üldkeele- ja tõlkekorraldus, kus …

20 12.12

Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!

Keel Annika Valdmets

1.  Millised on tehissõnad, millised põlissõnad ja millised laensõnad?Kolp, talv, sült, relv, türp, sulg, kurg, türm, turg.2.  Polüseemiaks nimetatakse mitmetähenduslikkust, s. t ühel sõnal on mitu üksteisega seotud tähendust. Nende sõnade tähendusvariantidel …

20 12.12

Näitame keelt – kuid kellele?

Keel Heino Pedusaar, Mark Sinisoo, tõlkijad

Kõikjal ümbritsevad meid otsatud-ääretud amerikanismid, olgu nendeks kreisid (sooduskauplemis)päevad; listid (= loetelud, nimistud), šoppadiilid ja lihtviisiline šoppamine ning kõikvõimalikud hitid. Muidugi ka šõud, ülesastumised publiku ees ehk needsinatsed suupärasemaks mäkerdunud sõud – …

30 11.12

II eesti teaduskeele konverents

Keel

Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku …

30 11.12

Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!

Keel Anni Jürine

1. Mis on juhtunud toiduga, kuhu vanarahva ütlemise järgi on Kärt käpa sisse pistnud?2. Mitu kehaosale (ajalooliselt) viitavat sõna sisaldab järgmine lause? Nimetage need sõnad. Peale teiste lahkumist jäi ta veel tundideks …

29 11.12

Enam ei saa miskit, nüüd on kõik võimalik

Keel Heino Pedusaar, Mark Sinisoo, tõlkijad

ehk Meediakeele järjepidev nõtrumine Hakatuseks tuleb see pisutjagu vimkalik pealkiri ära seletada. Nimelt nõtrub meie kirjutav ja kõnelev ajakirjanduskeel järjepidevalt. Kasutatakse tüdimuseni kulunud sõnakõlkse, kohatuid kõnetamisvorme ning kohmakaid lausekonstruktsioone, mida liigagi sageli …