RUI

RUI, endine FIE

Vabariigi peaministrile hr. Partsule! Teile kirjutab inimene, kes on ülimalt õilsa meelelaadiga, aga kes tunneb ka sügavat huvi homoseksuaalsuse vastu.

Ma tean, härra Parts, et Teie ei ole homo. Aga ärge kaotage lootust. See asi võib igal ajal peale tulla. Kunagi ei ole hilja alustada, elu pidev ümberõpe, nagu räägib Jope. Velts aga rääkis ? aga tema peaks ometi asja tundma ?, et sellega on nagu usuga, mille saad kõrgemalt poolt. Korraga hakkad uskuma, kuristikud avanevad ja oledki usuinimene või homo. Lõvid saavad talledeks, ütles Velts, vasaraheitjad viskavad oma vasarad nurka ja hakkavad automaatselt tegema harjutusi lindiga. Ent ma kaldun kõrvale peamisest.

Me oleme nendest asjadest rääkinud baaris Peldik juba ammu, tüki maad enne seda, kui asi jõudis vabariiklikku avalikkusesse. Sellega ma ei taha öelda, et me muudest asjadest üldse ei räägiks, küll aga seda, et sallivuse küsimused on baaris Peldik alati väga tähtsad olnud ja me oleme mitmes suhtes ajast ees olnud.

Ma mõtlen sagedasti linna hüvangule. Õige lähenemine homodesse annaks Eestile palju juurde. Muidugi ei tohi mõõtu ületada, ent senisest natuke rohkem tuleks tegutseda küll. Seoses sellega arvangi, et me peaksime looma riikliku homo ametikoha. See oleks inimene, keda kutsutakse igasugustele vastuvõttudele (ka diplomaatilistele) ja sündmustele nagu pidulikud avamised, sisseõnnistamised, esietendused, esitlused, riiklikud matused jne. Nii nagu vanasti kutsuti alati mõni tööline ja mitteparteilane, praegu kutsutakse mõni venelane või puuetega inimene. Seejuures on tähtis, et see homo oleks kindlalt homo. Mitte nii, nagu praegu, et mõne inimese ümber sosistatakse, et ta on vist homo. Ei, sellest inimesest teavad kõik, et on homo. Juba lastele õpetatakse seda koolis. Kusjuures homo peab ta olema niihästi füüsiliselt kui hingeliselt ja pidevalt. Ta käitub nagu homo, räägib, sööb, riietub nagu homo. See homo käib korrapäraselt arstlikul läbivaatusel, tal on meditsiiniline raamat, nagu vanasti kokkadel.

Kui homo on juures, siis näevad meie linna külalised, kuidas Eestis sallivusega asjad joones on. See on suur võit. Siinkohal pakungi ennast riikliku homo ametisse. Palgasoov oleks algul nii kaksteist poolt puhtalt, paarsada mobiililimiiti ja õlut nii palju kui kulub. Kuna pean käima viisakates kohtades, siis tuleb mõelda ka ametiriietusele, ülikondadele, smokingutele ja isegi frakile. Samuti võiks riiklikule homole anda sotsiaalkorteri mõnes viisakas kandis (soovitavalt baari Peldik läheduses), sest alati võib juhtuda, et tuleb võõrustada mõne teise maa riiklikku homot.

Praegu algavad eelarveläbirääkimised ja palun see küsimus päevakorda võtta. Kui aga peaks juhtuma, et järgmise aasta summadest riikliku homo kohta välja ei pinguta, siis olen sunnitud pöörduma härra Savisaare poole palvega luua munitsipaalhomo ametikoht.