Tõnu Koger 19. X 1944 ? 30. III 2004

Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Kirjastuste Liit

Lõppenud on teeneka kirjastustöötaja Tõnu Kogre elutee. Eesti Entsüklopeediakirjastus on kaotanud hiljutise kauaaegse hea kolleegi, juhi, tõlkija ja toimetaja. Tõnu Koger sündis Tallinnas. 1963 lõpetas ta kuldmedaliga Tallinna 2. keskkooli. Suur tehnikahuvi viis ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1968 cum laude mehaanikainseneri diplomiga. Andekas noormees jäeti ametisse oma instituudi juurde, kus ta töötas 1968 ? 77 mitmesugustel ametikohtadel: oli vanemlaborant, insener, assistent, ühtlasi õppis aspirantuuris. 1973 ? 74 sta?eeris ta T?ehhoslovakkias Praha kõrgemas tehnikakoolis. Seal omandatud t?ehhi keele oskust rakendas ta edukalt oma kirjastustöötaja kutsetöös, mis oli alanud juba 1965. aastal toimetajana kirjastuses Valgus. 1977. aastal sai temast kirjastuse Valgus peatoimetaja asetäitja ja 1986. aastal ENSV Riikliku Kirjastuskomitee peatoimetaja. Uuendustele vastuvõtliku inimesena läks Tõnu Koger sujuvalt kaasa Eestis 1980. aastate lõpus toimunud muutustega. 1988 ? 89 oli ta tootmiskoondise Litera osakonnajuhataja, 1989 ? 92 Eesti entsüklopeedia peatoimetaja asetäitja ja vastutav sekretär ning 1992 ? 2001 Eesti Entsüklopeediakirjastuse direktor, 1991 ? 99 ühtlasi Eesti Kirjastuste Liidu juhatuse esimees ja 1992 ? 2002 Rahvusvahelise Kirjastuste Liidu (IPA) rahvusvahelise komitee liige. Ta aitas oluliselt kaasa, et Eesti Kirjastuste Liidust sai Rahvusvahelise Kirjastuste Liidu liige ja Eesti kirjastused hakkasid osalema rahvusvahelistel raamatumessidel, ning oli Eestis tehnika- ja teatmekirjanduse väljaandmise suunajaid ning Balti raamatumesside algatajaid. Tõnu Koger oli ka Eesti Entsüklopeediakirjastuse ASi asutajaid ning 1991 ? 2001 selle juhatuse liige. Peale toimetajatöö on ta tõlkinud raamatuid, sealhulgas ?Vene tsaaride kroonika? ja ?Peeter I. Aasiast Euroopasse?, ning koostanud (koos Arvo Ihoga) raamatu ?Jalutuskäigud vanas Tallinnas?, mis väljendab ühtlasi tema sügavat ajaloohuvi.

Tõnu Koger oli suurepärane suhtleja ja meeldiv kaaslane. Juhina oli ta osavõtlik ja tähelepanelik ning püüdis võimaluse korral aidata. Ta oli erudeeritud, laia silmaringiga ja hea huumoritundega inimene ning väsimatu rännumees, kes vaatas maailma avatud pilgul. Tema rännaku siinilmas lõpetas raske haigus. Entsüklopeediategijad leinavad teda kogu südamest.