Kaljo Põllu näitus Tallinna Kunstihoones

Reet Varblane

Olete oodatud reedel, 14. mail kell 17 Tallinna Kunstihoonesse Kaljo Põllu näituse „Abstraktsuse mõtestamine” avamisele. Näitus on avatud 15. maist kuni 13. juunini.

Kaljo Põllut (1934 – 2010) tunneb Eesti kunstiüldsus juba enam kui neli aastakümmet nii meie avangardistliku kunstimõtte edendajana (1960ndatel ja 1970ndatel Tartus Visarite grupi eestvedajana ning ka laiemalt uusima kunstimõtte tutvustajana Tartu ülikooli kunstikabineti tõlgete, arutelude, seminaride jms kaudu) kui ka oma juurte uurijana (tema 1970ndate ja 80ndate soome-ugri maailmapildi tõlgendused graafiliste seeriatena ning kunstiakadeemia või tollal kunstiinstituudi tudengite suvised uurimusretked soome-ugri rahvaste juurde 1970ndate II poolel ja 1980ndatel), aga ka ühe olulisema kunstiteoreetilise probleemi, kahemõõtmelise pinna ning kolmemõõtmelise ruumi suhte, aga sealt edasi nö võimatute kujundite ning ruumide loojana 1990ndate keskpaigast peale.

Kunstihoone näitus on aga ka austusavaldus suurele kunstnikule ning õpetajale, vaimsele teejuhile, sest Kaljo Põllu kavandatud näitus Tallinna Kunstihoones (algselt pidi toimuma tänavu augustis) on muutunud kunstniku ootamatu surma tõttu tänavu märtsis tahestahtmata tagasivaateliseks kokkuvõtteks. Kuid tegemist ei ole mitte mingil juhul kogu loomingut haarava ülevaatenäitusega, selleks on Kaljo Põllu mõte veel liialt elus ja olemas. Käesolev väljapanek on keskendunud kunstnikku läbi kogu tema loomingu huvitanud (erutanud ja vaevanud) abstraktsete pindade ja kujundite, pinnalisuse ja ruumilisuse suhtele, võimatute ruumide müsteeriumile. Seetõttu ei ole kunstniku viimase viieteist aasta abstraktsuse mõtestamisele tema varajaste, Visari rühmituse aegsete op- ja pop-kunsti aineliste tööde lisamine mitte pelgalt praegusele ajale huvipakkuva kunstiajaloo perioodi taas eksponeerimine, kunstniku avangardististaatusele rõhumine, vaid see on Põllu kunsti alguse- ning lõpuaastate orgaaniline dialoog. Kaljo Põllu on kasutanud taas 1950ndate lõpu, popkunstiga nö suurde kunsti tulnud koomiksite kangelasi ja kangelannasid, hiliskeskaja suurest kunstist välja jäetud ilmalikke, karnavalitegelasi, vastandanud hiiglaslikke väljarebitud detaile nö realistlikele figuuridele.

Nii nagu avangardisti või soome-ugri temaatika, nii ka võimatute ruumide puhul ei ole Põllu kunagi olnud pelgalt praktik, juba loodud võimatute ruumide põhjal uute seoste ja omaruumide looja, teda on alati köitnud valdkonna teoreetiline pool. Abstraktsed kujundid ja võimatud ruumid ei ole Kaljo Põllu jaoks olnud ainult mäng: selles pole mitte ainult varasemate kultuuride tundmist, vaid eelkõige soovi traditsioonide kaudu mõtestada tänast maailma ning osutada millelegi, mida me praegu veel ei tunne, võibolla isegi ei taha veel endale tunnistada, kuid milleta on ka praegune maailm märksa vaesem. Nii on aasta lõpul oodata Ilmamaa kirjastuselt Kaljo Põllu eelajaloolist kunsti käsitlevat raamatut.

Kunstihoone suur saal on võimatute ruumide ning neid kokkuvõtva suure ruumiinstallatsiooni, Põhjanaelale osutava püramiidi päralt, Vabaduse väljaku poolses saalis on abstraktsust mõtestavad stereoefektiga maalid ning kahes viimases opi ja popi tõlgendused. Väljas on ligi kakssada maali, kollaaži, assamblaaži ja objekti, enamikus kunstniku ateljeest, aga ka Tallinna ja Tartu kunstimuuseumide ning erakogudest.

Reedel, 21. mail kell 12 algab Kaljo Põllu näituse sees kodanikuharidusprogrammi „Vabadus on kunst” raames III seminar „Inimene õpib kogu elu…”, mis on pühendatud õpetamisele, õpetajale, vaimsele teejuhile. Esinevad Loone Ots, Leonhard Lapin. Triiu Männiste, Lagle Parek, Valdek Mikkal, Heiki Kiidli ja Arvo Valton. Õhtu lõpeb Silja Saarepuu ja Villu Plingi /performance/’iga. Vt www.kunstihoone.ee.

Neljapäeval, 10. juunil kell 16 oodatakse kõiki Kaljo Põllu õpilasi, nii Tartu ülikooli kunstikabineti kui ka Tallinna kunstiinstituudi
(kunstiakadeemia) päevilt mälestuste õhtule.

Neljapäeviti, 20. ja 27. mail ning 3. juunil kell 17 on näitusel giidiga ekskursioon.

Näituse kuraator Reet Varblane.

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital, seminari Avatud Eesti Fond.