Hõimuklubi “Mina, sina ja vana Väinämöinen: sõnad läänemeresoome regilauludes”

Kolmapäeval, 13. märtsil kell 17.00 koguneb Eesti Keele Instituudi suures saalis *(Roosikrantsi 6) taas Hõimuklubi. Sel korral on õhtu teemaks “Mina, sina ja vana Väinämöinen: sõnad läänemeresoome regilauludes”. Õhtut veab folklorist Mari Sarv.
Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mari Sarv plaanib kõneleda läänemeresoome regilaulualadest sõnastatistika valguses.
“Läänemeresoomlastelt kirja pandud ja Soome ja Eesti rahvaluulearhiividesse kogutud regilaulud on praeguseks kasutatavad digitaalkujul ja sellisena pakuvad teadlastele uusi ja huvitavaid võimalusi neid analüüsida. Ettekandes vaadeldakse sõnastatistikale tuginedes, millised on läänemeresoome regilaulualad, mis neid eristab ja iseloomustab,” kirjutab Mari Sarv.
Huvitav on ka nt fakt, et temaatiliselt on läänemeresoome laulude keskmes näiteks koduloomad, Väinämöinen või perekonnaelu. Kõige sagedasem nimisõna regilauludes on isa.
Mari Sarv on ise kasvanud üles kasvanud perekonnas, kus regilaulud kuulusid igapäevaelu juurde. “Isa ja vennad laulsid ja mängisid rahvamuusikaansamblis “Leegajus” ja regilaulude üle kodus ka arutleti. Rahvaluulearhiivis hakkasin tööle 1996, esimeseks ettekandeks oli “Kõik regilaulud arvutisse ja kolkasse elama!” mõttega, et regilaulud tuleks teha uurijatele ja huvilistele kergesti kättesaadavaks,” kirjutab Sarv.
Tema enda uurimused on käsitlenud regilaulude keelt ja poeetikat ning erinevate piirkondade kultuurilist eripära. Mari Sarve hinnangul on Eestis kirja pandud ca 150 000 regilaulu. Seega kõiki läbi lugeda ja meelde jätta on võimatu. “Siin tulevadki appi arvutianalüüsi võimalused,” sõnas Sarv.
Eesti Rahvaluule Arhiivi regilaulude andmebaasi saab vaadata SIIN.
MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja Eesti Keele Instituut korraldavad Hõimuklubi 2001. aastast alates. Õhtutel astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega tegelevad inimesed.
Sündmus toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6). Sissepääs on kõigile prii!