Kriisist räsitud muusikavaldkond esitas valitsusele ettepaneku 8 miljoni euroseks päästeplaaniks

 

Üheksa Eesti muusikaorganisatsiooni pöördusid valitsuse ning riigikogu rahandus- ja kultuurikomisjoni liikmete poole ettepanekutega, mis aitaksid enim kannatanud sektoril kriisist väljuda. Eesti muusikavaldkonna päästeplaan maksab 8 miljonit eurot.

Ettepanekuga esitasid muusikavaldkonna organisatsioonid plaani, mis koosneb lühiajalistest kriisist väljumise meetmetest ning kultuuri ja loomemajanduse taastumiseks vajalikest pikaajalistest meetmetest.

„Muusikaettevõtlus on täna raskemas seisus kui eelmisel aastal, sest jätkuvate piirangutega ei ole võimalik ega mõistlik sektoril tervikuna majanduslikult jätkusuutlikult toimetada. Räägime sektorist, mis on kogu oma tugistruktuuridega väga lai ja mitmekülgne, lisaks panustab suuresti külgnevatesse sektoritesse. Väga oluline on riiklik tugi ning seda nii lühemas kui ka pikemas plaanis erinevate meetmete toel. Nii oleme koos teiste esindusorganisatsioonidega pakkunud välja väga konkreetsed lahendused, et muusikasektor kriisist välja aidata ja toimevõime taastada,“ kommenteerib Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt.

Lühiajaliste ettepanekutena on välja toodud kiireloomuline vajadus muusikaettevõtete püsikulude katmiseks ja kultuurisündmuste riskifondi loomiseks ning loovisikute loometoetuse täiendav suunamine muusikasektorile. Pikaajaliste sektorit abistavate meetmetena on tehtud jätkuvalt ettepanek käibemaksu alandamiseks, et toetada sektorit taastumisperioodil ning Euroopa Liidu järgmise perioodi vahendite suunamiseks loomemajanduse sektorile.

Euroopa riikidest on kriisis enim lüüa saanud Bulgaaria ja Eesti loomemajandussektorid. Seni ei ole sektori turgutamiseks leitud vahendeid ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetavast taasteabist REACT-EUst. Samuti on andnud Euroopa Parlament välja soovituse eraldada kultuuri turgutamiseks ja arenguks minimaalselt 2% taaste- ja vastupidavusrahastust.

„Loomemajandus moodustab meie SKPst 3% ning panustab oluliselt teistesse majandusharudesse. Nii on eriti oluline, et esimesel võimalusel leitaks lisavahendeid kriisi mõjude leevendamiseks ja kriisist väljatulekuks, sealjuures mõistes loomemajanduse potentsiaali Euroopa struktuurivahendite ressursside jagamisel ning ka parema elukeskkonna ja uute töökohtade loomisel õiglase ülemineku fondis,“ kommenteeris Live Music Estonia juht Henri Roosipõld.

„Täna tuleb kindlustada valdkonnas tegutsevate ettevõtete, organisatsioonide, loovisikute ja tugiteenuste osutajate majanduslik jätkusuutlikkus. Ilma riigipoolse päästemehhanismita oleme tõsises ohus.“ seisab pöördumises.

Muusikavaldkonna loovisikute seas on palju vabakutselisi. „Eelmisel aastal, eriolukorra kehtestamise järgselt, said loomeliitudest riigile olulised partnerid lisaeelarvega eraldatud vahendite suunamisel isikutele, kes toetust vajasid,“ lisas Eesti Esitajate Liidu juht Urmas Ambur. „Loomeliidud tegid seda tööd oma vahendite arvelt, et aidata kaasa riigi ja kultuuri jaoks oluliste loomevaldkondade toimetulekule kriisis. Oleme valmis panustama ka nüüd.“

Muusikasektor küsis valitsuselt 8 miljonit eurot COVID-19 piirangute majandusliku mõjudega toimetulemiseks, ajutist käibemaksu alandamist kontserdipiletitelt 9 protsendile senise 20 protsendi asemel ning tegi ettepaneku suurendada EL järgmise eelarveperioodi vahendeid loomemajanduse ja kultuuri valdkonnas.

Välja pakutud meetmed mõjutavad otseselt järgmiseid sihtrühmi: loovisikuid ja loomingulisi kollektiive (esitajaid, autoreid); muusikaettevõtteid (kontsertide ja festivalide korraldajaid, kontserdipaiku, agentuuried, management’e, plaadifirmasid) ja tugiteenuste osutajaid (kontserdipaiga haldajaid, produktsiooniteenuseid, piletimüügisüsteeme, heli- ja valgusteenuseid, helistuudioid).

Pöördumisele kirjutasid alla:

Eesti Autorite Ühing, juhatuse esimees Vaiko Eplik
Eesti Esitajate Liit, tegevdirektor Urmas Ambur
Eesti Fonogrammitootjate Ühing, tegevdirektor Rauno Haabmets
Eesti Jazzliit, juhatuse esimees Kirke Karja
Eesti Kontsert, juhatuse liige Kertu Orro
Eesti Kooriühing, esimees Hirvo Surva
Eesti Muusikafestivalid, juhatuse esimees Villu Veski
Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit, juhatuse liige Mart Eensalu
Music Estonia, tegevjuht ja juhatuse liige Ave Tölpt

Pöördumine esitati peaminister Kaja Kallasele, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutile, majandus- ja taristuminister Taavi Aasale, kultuuriminister Anneli Otile, rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaarele ja kultuurikomisjoni esimees Aadu Mustale.

Pöördumine ja taustteave lingina Music Estonia kodulehel

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht