Mikkeli muuseumi näitus jutustab esemete ja teoste kaudu Kügelgenide perekonna loo

Karl Otto Gerhard von Kügelgen. Kunstnik perekonnaga Vinni mõisas. 1835. Eesti Kunstimuuseum

Mikkeli muuseumis avatakse 25. mail näitus „Kügelgenid. Ühe baltisaksa perekonna lugu“, kus tutvustatakse baltisaksa perekonna tuntumaid liikmeid nii nende loomingu kui ka nendega seotud esemete kaudu. Näitus toob vaatajateni teekonna, mis algas 1798. aastal Eestis, kui siia saabusid Saksamaalt kunstnikest kaksikvennad, portretist ja ajaloomaalija Gerhard (1772–1820) ning maastikumaalija Carl (1772–1832) Kügelgen.

19. sajandi pigem rahulikele aegadele järgnes perekonna ajaloos turbulentne periood, kui revolutsiooni ja kahe maailmasõja keerises kaotati oma vara, staatus ja kodumaa ning asuti üles ehitama uut elu Saksamaal. Näituse tuumiku moodustavad Kügelgenide perekonnaliikmete kogudest pärit esemed, fotod ja kunstiteosed, mis jõuavad Eesti publiku ette esimest korda. Neid täiendavad teosed Eesti Kunstimuuseumist ja teistest Eesti muuseumide kogudest. Näitus tutvustab küll ühe perekonna lugu, kuid selles peegelduvad laiemalt kogu baltisaksa kultuuri eri tahud 19.–20. sajandil.

„Kuulsate kaksikvendade Kügelgenide looming on Eestis hästi tuntud, sest 2015. aastal toimus Kadrioru kunstimuuseumis kahe meistri suurnäitus, mille raames ilmus ka põhjalik kataloog. Järgmiste põlvkondade Kügelgenide kunstilooming on Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel esindatud üksikute näidetega, kuid Wilhelmi ja Sally, eriti aga sümbolist Erich von Kügelgeni kunstnikuteed ootavad veel pühendunud uurijaid ja antud näitus on sellele heaks tõukeks. Näituse avapäeval, 25. mail toimuval seminaril saab kuulata mitut ettekannet Saksa ja Eesti uurijatelt, kes toovad välja uusi aspekte Kügelgenide loos,“ ütles Mikkeli muuseumi direktor Aleksandra Murre.

Eesti kunstilukku on jätnud sügava jälje kuus Kügelgeni, kelle loomingus peegeldub stiilide vaheldumine klassitsismist sümbolismini. Suguvõsa siinse haru rajajate, kaksikvendade Gerhardi ja Carli jälgedes käies said kunstnikeks ka nende pojad Wilhelm (1802–1867) ja Constantin (1810–1880) ning lapselapsed Sally (1860–1928) ja Erich (1870–1945).
Kügelgenide suguvõsast pärineb teisigi mainekaid persoone. Saksamaal on üks tuntumaid Kügelgene antroposoofiline pedagoog, Waldorfi pedagoogika arengule palju kaasa aidanud Helmut von Kügelgen (1916–1998). Eesti jaoks on suure tähtsusega Seewaldi vaimuhaigla juht ja psühhiaater Ernst von Kügelgen (1871–1948) ning samas haiglas töötanud Leo von Kügelgen (1880–1931), kes on tuntud eelkõige metseeni, kollektsionääri ja kunstikriitikuna.

Lisaks arstiametile sobis aadliperekonna liikmetele ka kirjandusalane töö. Nii oli Paul von Kügelgen (1843–1904) mõjukaima Venemaal ilmunud saksakeelse väljaande St. Petersburger Zeitung peatoimetaja, selle ameti päris temalt ka poeg Siegwart (1875–1952). 20. sajandi teisel poolel oli Ida-Saksamaa propagandistlikus ajakirjanduses tähtis roll kommunist Bernt von Kügelgenil. Kirjamehena kogus siiski kõige rohkem kuulsust kunstnikuametit pidanud Wilhelm von Kügelgen (1802‒1867), kelle memuaariraamat „Vana mehe noorusmälestused“ sai Saksamaal nii populaarseks, et jõudis kohustusliku koolikirjanduse hulka. Wilhelmi menukit on välja antud kümneid, kui mitte sadu kordi ja see on nüüdseks tõlgitud ka eesti keelde: näituse kuraatori Anne Untera põhjalikult kommenteeritud tõlge nägi trükivalgust eelmisel aastal.

„Perekonna materjalidel põhineva näituse koostamine on suur väljakutse. Üheks terviklikuks looks tuleb liita erinevad esemed, sealhulgas näiteks reisikirst, millega Gerhard ja Helene Marie von Kügelgen 1804. aastal Ojasoo mõisast Saksamaale teele asusid, ning Wilhelmi reisimale või Sally Peterburis valminud akadeemilised joonistused, rääkimata „näidiskommunist“ Bernti raamatust või Hartmuti disainitud ovaalsest autoroolist,“ kirjeldas näituse Eesti-poolne kuraator Anne Untera. Ta lisas, et suure suguvõsa kirju ja keeruline ajalugu on saanud näituseks tänu iga teose ja esemega seotud lugudele, mille kujundajad Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste on harmooniliselt kokku põiminud, liites juurde ka Kügelgenide sugupuu.

Näituse avamiseks tulevad Eestisse mitmed Kügelgenide suguvõsa liikmed, nende seas ka perekonnaühingu esimees dr Tobias von Kügelgen ja tema kunstiajaloolasest abikaasa Dorothee von Kügelgen.

Näitus on avatud 29. septembrini 2024.

Kuraatorid: Anne Untera, Matthias Donath, Eike Eckert, Anu Allikvee
Näituse kujundus: Mari Kurismaa
Graafiline disain: Mari Kaljuste
Koordinaator: Aleksandra Murre
Koostööpartnerid: Dresdeni Linnamuuseum – Kügelgenhaus; Ostpreussisches Landesmuseum, Lüneburg