Müürilehe aeglusenumber kutsub üles rahulikkusele ja tasakaalustatusele

Müürileht alustab 2018. aastat rahulikult ja aeglaselt. Andrus Kivirähk selgitab, millist praktilist kasu pakub molutamine. Mari Kalkun räägib pikemas intervjuus Mariliis Mõttusele soomeugrilikust maailmatunnetusest, aeglasest maaelust, pimedate sügisõhtute võlust ja oskusest produktiivsuse survele vastu seista. Mall Hiiemäe kirjeldab vanade eestlaste videvikuaja kommete kaudu, kuidas muistsel aal aeglust tajuti.

Karin Sõmer vahendab horror-lugusid teokiirusel liikuvatest bürokraatlikest süsteemidest välismaal, mida lugedes võib ainult tänada, et meie põhimure on potentsiaalne ID-kaardi turvarisk. Kristjan Otsmann laob letti lühemate tööpäevade ja -nädalate kasuks rääkivad argumendid. Margus Ott kaardistab aeglustustsoone eri valdkondades. Madli Maruste neoliberaalse ülikooli kriitika paneb mureliku meelega mõtlema akadeemia kui ühe keskse aeglustustsooni muundumisele konveieriks. Alvar Loogi nostalgiline meenutus igavese üliõpilase elust üheksakümnendate Tartus tuletab meelde, miks seltskondlik läbikäimine võib diplomist tähtsamaks osutuda.

Mihkel Kaevatsi profiili te Facebookist ei leia, aeglusenumbris selgitab Kaevats selle põhjuseid. Peeter Kormašovi oma aga leiab – võib-olla just seetõttu kirjutab ta igatsusest offline-elu järele. Jaak Tomberg täidab lünga eesti kultuuriajakirjanduses, analüüsides eskalaatorite temporaalsust. Mälestuspildikesi esimestest lauaarvutitest pani kirja Jaan Pehk.

Halliki Harro-Loit ja Signe Ivask küsivad, kas tähelepanumajanduse tingimustes on aeglasele ajakirjandusele kohta. Lehetoimetustes reporterina töötanud Katrin Pauts selgitab, kuidas ajasurve lehetöös kasuks tuleb. Kadri Rood tõestab, kuidas aeglane eluviis on ühtlasi ka roheline eluviis. ;paranoia veerus teeb Martiini üleskutse suunata mõistus oma põhiülesannet täitma. Avaldame Kaupo Meieli lühikesed, aga mitte vaimukad, samas üllatava lõpuga morbiidsed lood ehk antianekdoodid.

Filmikülgedel teeme Tõnis Jürgensi juhatusel tutvust aeglase kinoga. Hedvig Madisson seab isiklikel läbielamistel põhinevas loos kahtluse alla tuntud rahvatarkuse ajast kui kõikide haavade parandajast. Mariliis Mõttus arutleb, kuidas klassikaline muusika Spotify-ajastul uusi kuulajaid leiaks. Kaspar Jassa unejutt on pühendatud Brautiganile. Riidekapi ust paotab lugejate ees Eva Mustonen. Kirjanduskülgedel arvustavad Armin Kõomägi ja Joanna Ellmann vastavalt Jüri Kolgi ja Paavo Matsini uudisteoseid.

Muusikarubriigis täidab DJ-ankeedi peategelase rolli kunagine Kink Konki promootor Robert Kähr. „Uus eesti biit” tutvustab seekord tugevate Taiwani mõjutustega duot V4R1. Muusikakriitikute näppu jäid Neuronphase’i, Lexsoul Dancemachine’i, Dima Diski, Born to Bangi, Krikor Kouchiani ja Kaido Kirikmäe värsked heliplaadid. Lilli-Krõõt Repnau teeb tutvust graafiku Kadri Toomiga ning Piret Karro kohtingupartner peab vastama küsimustele leiutaja ja teadlase Manfred MIMi kohta. Aeglase, ent see-eest maitsva väljajuhatuse teeb Kaisa Maria Ling retseptirubriigis, mis peaks meeldima eriti kõikidele kalaentusiastidele.