Teatri- ja Muusikamuuseum avaneb 23. märtsil uues kuues

Teatri- ja Muusikamuuseum avaneb 23. märtsil uues kuues: tutvumist ootavad pöörased lood RUJA’st, Marju Kuudist, Eri Klasist ja paljudest teistest

 23. märtsil avatakse Teatri- ja Muusikamuuseumi uuenenud maja koos näitusega “Pöörased lood teatrist ja muusikast”. Esmakordselt avatakse külastajatele kogu muuseumi maja ja näitusekülastajad pääsevad ka ruumidesse, kus varem olid arhiivid ja töötasid teadurid. Näitusel saab näha nii Rein Rannapi esimest käsikirja, Elmo Nüganeni kostüümi lavastusest „Armastus kolme apelsini vastu“ kui ka Miliza Korjuse esinemiskostüümi ja palju muud.

 “Tänavu möödub sada aastat Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisest. Tähistame seda avades nii uuenenud muuseumimaja kui ka juubelinäitusega “Pöörased lood teatrist ja muusikast”. Näitusel avanevad külastajatele esmakordselt teatri- ja muusikaajaloo saladuslikud ja pöörased lood, mida on seni teadnud vaid vähesed. Paljusid näituse eksponaate ei ole samuti avalikkus veel näinud, nagu näiteks oma ajastu tähtsaima inglise helilooja John Dunstable’i käsikirja, mis pärineb ilmselt 1420. aastast. Näha saab ka Eesti vanimaid muuseumikogudes säilinud teatrikostüüme, mis kuulusid Valvaja seltsile,“ rääkis Eesti Ajaloomuuseumi juhatuse liige ja kultuurikorraldaja Jaanus Rohumaa.

 Näha saab vendade Porrode muusikariistu, särava džässlaulja Marju Kuudi ehteid ning palju muud

Saja aasta jooksul on Teatri- ja Muusikamuuseumi kogunenud arvukalt esemeid. Nende seas ka rahvusvaheliste koomikutest vendade Porrode muusikainstrumendid. “Vendade Porrode vanemad olid rändartistid ning elu jooksul esinesid nad nii Eestis kui ka mujal maailmas, näiteks Pariisis Casino de Paris’s, Münchenis Deutsches Theateris ja Londonis Palladiumis. Nende arhiiv ja muusikainstrumendid jõudsid meieni tänu Eesti kõige kuulsamatele klounidele Piip ja Tuut, kes jõudsid tsirkuseajalugu uurides Saksamaal vendade Porrode pärandi jälgedele,” selgitas näituse üks kuraatoritest Ann Aaresild.

Näitusele on välja pandud ka särava džässlaulja Marju Kuudi ehted, Beethoveni surimaski koopia ning pillimeistri Ülo Kuriku loodud kvadroliin ehk kitarr-bass-mandoliin-viiul.

Unikaalsed esemed ning lood avavad pöörase teatri- ja muusikamaailma

“Need esemed on sama erilised kui lood, millest nad räägivad, ja inimesed, kellele nad on kuulunud. Pööraste lugude kaudu, mida näitusel koos esemetega jutustatakse, avaneb maailm, milles on nii kurbust kui rõõmu, nii uusi algusi kui viimaseid hüvastijätte, nii igavest armastust kui väikseid vallatusi, nii sportlikku viha kui mängurõõmu. Näiteks saab näitusel näha ka Maestro Eri Klasi poksikindaid ning dirigent ja helilooja Gustav Ernesaksa malendeid ja kuulda lugusid, mis nende esemetega kaasas käivad,” rääkis Rohumaa.

Näitusel eksponeeritavaid lugusid avavad lisaks kuraatoritele ka armastatud kultuuritegelased, kelleks on Johan Randvere, Helena ja Jaan-Eik Tulve, Henrik Kalmet, Ene-Liis Semper ja Liina Vahtrik.

Esimesena teeb näitusetuuri 6. aprillil näitleja Henrik Kalmet tutvustades külastajatele neid esemeid ning lugusid, millega tal on isiklik seos ning mis teda kõnetavad ja puudutavad. Täpsema info leiab siit.

Kogu perega võib näitust vaatama tulla juba sel pühapäeval, 24. märtsil, kui toimub teatriteemaline perepäev.

Kogu programmiga saab tutvuda Ajaloomuuseumi kodulehel: https://www.ajaloomuuseum.ee/sundmused

Näituse kuraatorid: Ann Aaresild, Annely Kaldoja, Veronika Portsmuth.

Ruumikujundus ja tootja: Ionel Lehari, Maret Põldre, Ants Lusti (Identity), Siim Lekko (Printhouse)

Graafiline kujundus: Identity & Kätlin Tischler-Süld (Eesti Ajaloomuuseum)

Dramaturg: Kaur Riismaa

Projektijuht: Triin Kerge