Sel reedel Sirbis

Esiküljel Liisa Saaremäel.

Foto Piia Ruber

Jaanus Terasmaa: Kahhovka veehoidla tühjenemine
Ühe suure veehoidla asemel tasub kaaluda mitme väiksema rajamist. See hajutaks keskkonnamõju, parandaks Dnepri jõe veekvaliteeti ning lubaks alles jätta ja luua sobivaid elupaiku.
Kahhovka veehoidla koos kanalite süsteemiga rajati Dnepri jõele 1956. aastal stalinlikus looduse ümberkujundamise vaimus, et näidata koht kätte ameeriklastele ning toota hüdroenergiat, avada laevatee Aasovi merele ja luua hiiglaslik, miljonitele hektaritele ulatuv niisutussüsteem. Päris nii see paraku ei läinud. Täiendav, ja mõnedel hinnangutel peamine, eesmärk oli strateegilis-militaarne – takistada tulevikus Nõukogude Liidu vaenlaste edasitungimist ning vajaduse korral paisu purustades nad üle ujutada. Kasutada vett kui relva. See leidiski aset 6. juunil 2023. aastal, kui Kahhovka pais hävitati.

Küllike Tohver: Lahkunud on naerev mässaja Milan Kundera
Milan Kundera isiksus võib äratada vastuolulisi tundeid,
kuid tema positsioon autorina on nii maailmakirjanduses kui ka eesti tõlkemaastikul vaieldamatult eriline.
Pärast pikaajalist rasket haigust suri 11. juulil oma Pariisi kodus maailmakuulus tšehhi kirjanik Milan Kundera.
Milan Kunderaga ei kaotanud me ainuüksi suurt kirjameest, vaid temaga kadus igavikku tõenäoliselt viimane suurkuju Praha kevade eelsest ja järgsest suurte tšehhi loomeisikute plejaadist, kelle saatuseks oli emigreeruda või elada siseemigratsioonis. Pean siinkohal silmas niisuguseid maailmanimesid nagu Miloš Forman, Václav Havel, Jiří Menzel, Josef Škvorecký, aga ka Bohumil Hrabal.

Linda Li Arro: Linnaga sidus tööstuskvartal
Tööstuse linnast eemale viimine soodustab ületarbimiskultuuri vohamist ja annab näiliselt puhta südametunnistuse. Aeg on vaadata peeglisse ning elada koos elu köögipoolega.
Ajal, mil inimkonna eluviis on muutumas ennasthävitavaks, on siiski otsustatud tagajärgedest mööda vaadata ja teeselda, et probleemi pole olemas. Inimene võõrandus vajalike esemete tootmise ruumist esimese tööstusrevolutsiooni ajal. Tootmisest tekkinud keskkond ei olnud enam elamiseks kõlblik. Tundus, et esialgu piisab töö- ja eluruumide eraldamisest eri linnaosadesse. Ohtu, mida silmaga ei näe või otseselt ei tunneta, tundub asjatu karta.
Lõpuks aga ei piisa enam saasteallikatest kaugemale kolimisest, nähtamatud pilved saavad meid kätte ning vaja on hakata elama ja mõtlema teistmoodi. Alates tööstuse plahvatuslikust arengust on nähtamatu ja lõhnatu kasvuhoonegaasi CO₂ kogus atmosfääris tõusnud viimase 800 000 aasta kõrgeimale tasemele.

Raivo Kelomees: Tehisaju ja originaalsus
Tehisaru ja kaasaegse kunsti küsimuste üle arutlemine võtab alles hoogu. On aga selge, et tehisaru programmide võimalused on õppe- ja loomekeskkonda tulnud, et jääda.
Originaalsuse küsimus on laiem kui tehisaru problemaatika. Originaalset loomingut seostatakse modernistliku kunstiga. Õieti pärineb kaasaegne valdav kunstiarusaam romantilisest perioodist, XIX ja osaliselt XX sajandist. Originaalsuse taotlemine kunstis on modernistliku suhtumise nurgakive. See on kinnisidee ja klišee, et originaalne on hea, väärtuslik ja mitteoriginaalne halb, ebaoluline. Ent enamasti ei ole kaasaegne kunst väärtustatav originaalsuse ja mitteoriginaalsuse teljel. Väärtuslik võib olla üsnagi laenuline kunstilooming. Varasema kunsti ideede taaskasutamine võib saada lausa kunstisuuna aluseks.

Andrei Liimets: Võimatu missioon kassafilmi kaitseks
Filmikriitika ja Hollywoodi suure eelarvega kassahitid ei ole parimad sõbrad, kuid „Võimatu missiooni“ seeriast on kujunenud märkimisväärne erand.
Kassafilmide pealetung
Kaitset suured kassafilmid (tuntud ingliskeelse termini blockbuster all) muidugi ei vaja. Ei pea olema valdkonna ekspert, et märgata kinokavades laiutavat monokultuursust. Suurema osa reklaamipinnast, tähelepanust ja kassatulust roogivad transformerid, tasujad, tähesõjad ja Dominic Tretto. Ehk siis enese varem sisse töötanud intellektuaalsele omandile, tegelastele ja kaubamärkidele tuginevad frantsiisid. Kui sul pole vähemalt kaht järge, oled sa üldse olemas?

Arvustamisel
Liisa Saaremäeli „Scream Box“
Pärnu Suveteatri „Sorgu tuletorni saladus“
Marek Liinevi ja Joel Jansi ulmemaailmad
Vladimir Solovjovi „Armastuse mõte“ ja Jaak Kangilaski „Minu elud“
festivalid „Klaverisuvi“ ja „Klaaspärlimäng“ ning Pärt Uusbergi „Regiväli“
näitused „Puudutus. Väike foto, suur lugu“ ja „Kunstirühmitus Visarid“

Esiküljel Liisa Saaremäel. Foto Piia Ruber