Sel reedel Sirbis

„Liivi varakamber“, Tuuli Tuisk vestleb Valts Ernštreitsiga Art Leete, „Komi roheline“ Leo Luks, „Veider ja kangelaslik tegu – Nietzsche tõlkimine“ Katja Novak, „Rohkem, rohkem ukraina kirjandust!“ Saskia Krautman, „Reportaaž „Linnuteelt““ Silver Õun, „Mis on lastefilmides erilist?“ Ulla Kadakas, „Maa mäletab inimest“ Intervjuu keeleteadlase Tõnu Seilenthaliga TABi kuraatorite Daniel A. Walseri ja Jaan Kuusemetsaga Esiküljel Valts Ernštreits. Foto Agnese Zeltiņa

„Liivi varakamber“, Tuuli Tuisk vestles Valts Ernštreitsiga
Valts Ernštreits: „Ei ole ainult liivlased ja Liivi rand, kus peame homme liivi püha, vaid liivi pärand puudutab paljusid inimesi nii Lätis kui ka osaliselt Eestis.“
Läti Ülikooli liivi instituut on koostöös Unesco Läti rahvusliku komisjoni ja Läti rahvusliku kultuurikeskusega kuulutanud selle aasta liivi pärandi aastaks eesmärgiga pöörata tähelepanu liivi juurtele Lätis ja Eestis. Rääkisin sel puhul juuli algupoolel Riias liivi instituudis selle juhataja Valts Ernštreitsiga

ART LEETE: Komi roheline
Komi animismil on kuulsusrikas ajalugu. Komisid kujutatakse paljudes etnograafilistes ülevaadetes metsa mattunute, metsavaimu luuleandeliste sõpradena. Muinasjutud ja muistendid on välja kasvanud ökofilosoofilisteks mõtisklusteks ning paljudes keskkonnakaitse aktsioonides väljendub põlisrahva vaimsus.

Mis saab koostööst Venemaal elavate soomeugrilastega? Janno Zõbin vestles Tõnu Seilenthaliga
Keeleteadlane Tõnu Seilenthal on soome-ugri hõimuliikumise üks staažikamaid eestvedajaid. Pea kuus aastakümmet on ta alal hoidnud ja arendanud kultuurisidemeid meie sugulasrahvaste soomlaste, ungarlaste, vadjalaste, hantide ja teistegagi. Kuuekümnendate lõpus tegutses Seilenthal Lennart Mere filmi „Veelinnurahvas“ juures konsultandina. Venemaal elavaid soome-ugri rahvaid on ta külastanud juba 1966. aastast. Nendega koostöö on ta kokku viinud ka Soomes tegutseva Soome-Vene Seltsiga. Seltsi olukord ja tegevus on nüüd Venemaa-Ukraina sõja tõttu muutunud. Soomeugrilaste koostööst praegustes oludes vestlesimegi.

LEO LUKS: Veider ja kangelaslik tegu – Nietzsche tõlkimine
Noppeid Nietzsche tõlkijate vestlusringist 6. mail Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsil „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“.

KATJA NOVAK: Rohkem, rohkem ukraina kirjandust!
Viimase paari aasta jooksul on hoogustunud ukraina kirjanduse tõlkimine, samuti on avaldatud hulk raamatuid Ukraina kohta. Kas seda on palju või vähe?
Enne jaanipäeva sõitsin rahvast täis rongis, õnnelikuna, sest sain endale istekoha, ning mõtlesin pisut skeptiliselt selle artikli kirjutamise peale. Kes seda ometi keset lahket suveaega loeb? Niimoodi ma tükk aega mõtisklesingi, kuniks märkasin, et kõik mu kaasteelised loevad miskit – kas raamatut või ajalehte, ühe käes oli hiljuti avatud kunstinäituse album. Nad on mul siiamaani meeles, neile ma praegu kirjutangi.

KERLY RITVAL: Arhitektuur tehnoloogia ja Exceli vahel
Kohtusin 2024. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) kuraatorite, arhitekti ja arhitektuuriajaloolase Daniel A. Walseriga, kes elab ja töötab Šveitsis, ning eesti arhitekti Jaan Kuusemetsaga Zoomis vahetult pärast meeskonna kohtumist Tallinnas. Juttu tuli nii sellest, millisena näevad nad tulevast TABi, mis peitub pealkirja „Ressursid tulevikuks“ taga, kui ka päevakajalistest teemadest nagu Euroopa Liidu direktiivid ja Ukraina sõda.

SASKIA KRAUTMAN: Reportaaž „Linnuteelt“
Pärast kümmet päeva ühist rassimist, lõputuna näivat asjaajamist ning möödujate küsivaid pilke on käes kauaoodatud hetk: Emajõe äärde on kerkinud „Linnutee“.
Seekordne Ülejõe parki rajatud struktuur on varem Tartusse püstitatud varjualustest erinev, sest nihutab inimesest lähtuvat vaatepunkti hoopis elurikkuse suurendamisele ja elusloodusest hoolimisele. Leidsin linde vaatlemas lennuka idee autori Artur Raigi ning esitasin talle paar küsimust loomeprotsessi, lindude ja arhitektuuri kohta.

SILVER ÕUN: Mis on lastefilmides erilist?
Sisuküpsus, mis lähendab täiskasvanulikku ja lapselikku, eristab Pixarit paljudest teistest filmitootjatest, kes lastele animafilme teevad.

ULLA KADAKAS: Maa mäletab inimest
Sel suvel olen koos koeraga maakodus, Sangaste linnamäe naabermäe otsas. Kui talu ümber poleks suuri puid ja kui linnamägi oleks lage, nagu oli 1930ndatel, siis näeksin teda oma õuelt. Varasemas kirjanduses on öeldud, et linnamägi asub meie talu maal. Olgem ausad, vanavanavanaisa väljaostetud talu piiridesse linnus siiski ei jäänud, aga sellegipoolest oli ta minu esivanemate maastiku pärisosa. Temast on alati räägitud ja seal on alati käidud, ka Nõukogude ajal, kui koos vanaisaga toona sovhoositööliste käes olnud talu juurest läbi sõitsime, et saada kinnitust, kas on ikka alles.

Arvustamisel
Igor Kotjuhi „Sireenid ja sähvatused“
XXX Viljandi pärimusmuusika festival
XXX Haapsalu vanamuusikafestival
festival „Saund“ Hiiumaal Suuresadamas
Eduard Rüga näitus „Rõõm ja mure kaksikvennad. Eduard Rüga paguluses“
näitus „Värvide tants. Soome modernistlik kunst“
Müüdud Naeru „Ääremaal“
R.A.A.A.Mi „Karateka ja salasamurai“
mängufilm „Oppenheimer“