Sel reedel Sirbis

„Vaimne vägivald trummeldab vastu koduseinu“, Tambet Kaugema vestleb Laura Jaanholdiga Katia Margolis, „Vene demokraadid ja katkine savinõu“ Ülo Mattheus, „Ukraina sõda, lahenduseta loksumine uude maailmakorda“ Karin Bachmann, Mae Köömnemägi, Ülar Mark, „Linnafoorumid Ukrainas. Sõjaaegne rahuplaan“ Kristiina Malm-Olesk muusikakuu kontserdivalikust Tetjana Kasima, „Seikluslik linn“ Kristel Vilbaste, „Kas harrastusteadusel on tulevikku?“ Heldur Sander, „Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel“ Margus Ott, „Argidialektika XXX. Jumalatest“ Esiküljel Endla teatri lavastaja Laura Jaanhold. Foto Priit Loog

Vaimne vägivald trummeldab vastu koduseinu. Tambet Kaugema vestles Laura Jaanholdiga
Endla teatri lavastaja Laura Jaanhold: „„Nukumaja“ keskne teema on vaimne vägivald: hoopis varjatum ja väljastpoolt raske märgata, eriti kui sellega ei kaasne füüsilist vägivalda.“
Laura Jaanhold toob 2. novembril Endla Küünis välja Henrik Ibseni „Nukumaja“, mille keskne teema on vaimne vägivald. Kümme aastat tagasi pärast EMTA lavakunstikooli lõpetamist asus Jaanhold Endla teatrisse tööle lavastajana ning on selle ajaga teinud seal tosin lavastust („Nukumaja“ on kolmeteistkümnes), mille seas on olnud nii dokumentaalsel ainesel põhinevaid töid, nüüdisdramaturgia lavaleseadeid kui ka klassikalavastusi.

KATIA MARGOLIS: Vene demokraadid ja katkine savinõu
Vene riigi suhtumisele elanikkonda on alati olnud tüüpiline repressiivne kasvatus, hädavajalik alanduskogemus, vägivalla normaliseerimine, seadusetus ja reeglite puudumine.
Epistemoloogia on filosoofia haru, mis uurib teadmisi ja tunnetust. See on seotud keeleteadusega kas või juba seetõttu, et järeldused sõnastatakse keele abil. Keele funktsioon on kahetine: see nii peegeldab kui ka kujundab maailmapilti. Nime andmine tähendab nime saanu tähistamist eraldiseisva üksusena, tema kaosest väljatoomist ja maailmapildi mentaalsele kaardile asetamist. Ja vastupidi: nimetamata jätmine, mahavaikimine või keeld nimetada teeb selle miski justkui olematuks. See on hästi teada nii kirjanikele ja filosoofidele kui ka diktaatoritele, propagandistidele ja manipulaatoritele.

ÜLO MATTHEUS: Ukraina sõda, lahenduseta loksumine uude maailmakorda
Kolmanda maailma riigid on pannud seljad kokku ja tekkimas on uus bipolaarne maailmakord, mille eesmärk on läänele jalg taha panna.
Mõne nädala eest ütles Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis ja endine relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi Chatham House’is esinedes, et lääne ebapiisav abi on viinud selleni, et sõda on muutunud pikaleveninud konfliktiks, millest väljapääs on kaheldav või peaaegu võimatu. Lisaks on Zalužnõi sõnul tekkinud võimas koalitsioon Põhja-Koreast, Iraanist ja Hiinast, mille vastu sõdimisega Ukraina üksi, ilma lääne abita, enam toime ei tule ja mis ohustab tegelikult kogu läänemaailma.

KARIN BACHMANN, MAE KÖÖMNEMÄGI, ÜLAR MARK: Linnafoorumid Ukrainas. Sõjaaegne rahuplaan
Ukrainlastelt tuleb õppida ennekõike seda, kuidas lootusetult veniva sõja kiuste mõelda kolm, viis ja kümme aastat ette – ja mitte lahkumise, vaid jäämise ja tagasitulemise peale.
Läbi äreva une on kuulda, kuidas rong loksub ja koliseb, kupee uksele koputatakse. Võib oletada, et oleme Kiievisse jõudnud. Kell on 5.12, on 27. september 2024. Oleme üheteistkümne vapra eesti arhitektiga Ukrainasse jõudnud. Oleme sõitnud täpselt 24 tundi: Eestist ringiga läbi Poola. Just on lõppenud komandanditund, mis kehtib südaööst kella viieni hommikul, ning linnas võib jälle liikuda.

TETJANA KASIMA: Seikluslik linn
Hollandi-USA sotsioloog Saskia Sassen väidab essees „Kas linnad oskavad kõneleda?“, et linnadel on oma keel, oma suhtlemise viis, mis peegeldab linnaelu keerukust, eriti globaliseerunud ja võrgustunud maailmas. Sassen kirjutab, et linnade väljendusvahendid pole sõnad, vaid taristu, sotsiaalsed suhted, majanduslikud hoovad ja poliitika

KRISTIINA MALM-OLESK: Videoinstallatsioonid, teibitud klaver ja mehelik haare
Muusikakuu kostitas publikut erakordselt rikkaliku kontserdivalikuga. Kava oli nii tihe, et mõnel õhtul oli valida koguni kuue-seitsme kontserdi vahel.

KRISTEL VILBASTE: Kas harrastusteadusel on tulevikku?
Amatöörteadus oli kuni 1992. aastani midagi täiesti loomulikku, ühendused ja teadmiste jagamine olid väärtuslikud amatööridele ja nende kogutu teadlastele.

HELDUR SANDER: Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel
Helsingi ülikooli professor Peter M. A. Tigerstedt on käsitlenud dendroloogiat laia mõistena – grupikontseptsioonina sarnaselt entomoloogia, ihtüoloogia ja ornitoloogiaga, kus asjaarmastajatel on oma osa. Dendroloogia on puittaimede – puude ja põõsaste uurimine, mis hõlmab taimede tundmist ja taksonoomiat, aga ka ökoloogiat, geneetikat, füsioloogiat, metsandust ja aiandust. Uurimissuuna alus on puittaimede inventeerimine allikaloomena, sidudes kaasaja seisu ajalooandmete ja informatsiooni abil üheks tervikuks.

MARGUS OTT: Argidialektika XXX. Jumalatest
Ma pöördusin, virgusin, ma sain ilmutuse, Vaim kutsus mind. Ühesõnaga, ma leidsin Jumala. Mul on absoluut, teispoolsus, nähtamatu maailm, transtsendents.
Kuid ma sain selle teatud kujul, teatud ajal, teatud kohas. Kui ma nüüd teistele teatan ja kuulutan seda sündmust, siis toimub see samuti teatud kujul, ajal ja kohas. Mul on ainult relatiivne, siinpoolsus, nähtav maailm, immanents.

Arvustamisel
Pawel Graf von Mazini „Death Café“
Vaiko Epliku ja Eliidi plaat „Lähen müüjaks“
Pentti Linkola „Teisitimõtleja märkmed“, „Ellujäämise küsimus“ ja „Nurjatu küsimus“
Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus „Ressursid tulevikuks“
kontsert „Erkki-Sven Tüür 65“
festival „Klaver“
Olev Ehala muusikal „Buratino“
Ugala teatri „Cosmopolitan“
Zuga ühendatud tantsijate „Hool“
Ene-Liis Semperi isikunäitus
Marje Taska Reet Varblasele pühendatud näitus „Täht, rist ja tammetõru“
Sirja-Liisa Eelma näitus „Igatsus kaotatud ruumi järele“
mängufilmid „Protseduur“ ja „Hirmutaja 3“