Maainemise tiatrijutt

  Lauritsa Piitre Kütiorost Koloreino küläst

Viimätsel aol om mul tiatriga köüdet läbielämiisi väega veidü olnu. Tiatri ja maainemise jäävä kõgõ ütstõsõlõ võõrambas. Innembi kävevä inemise bussiga liina tiatrihe. A nüüd kõikaig veidemb. Pilet om kallis ja pentsu veidü. Pümmeh nakkas ikäv kah. Olõs sõs, et tiatrirahvas ajanu umma asja vai olnu lihtsäle õnnõlinõ nii, et olõs põnnõv kaia, minka üle nä rõõmsa omma. Inämbüisi tuu niimuudu olõ-i. Tiatri taht nii jället muudu kaejilõ meele perrä olla, et unõhtas är, kiä tä esi om. Mõnikõrd käävä tiatri suvõtuurõ tegemän. Komõjantõ. Tõnõkõrd nakkas peris häbü. Muusikal om nigu sita helütehnikaga tsiatsuskaminõ. Telekas kah ei olõ niipallo sitt.

Mullõ tuu meelelahutus ei miildü sukugi. Olõ-i ma arvu saanu, miä tuust meelest lahuta. Euroliidu kultuuriprogrammõn om kõikaig sagõhõmpa nätä säändsit sõnnu nigu edutainment, naturetainment, histotainment, culturetainment, foodtainment. Tennä väega, a käügü nä sinnä, kost nä tulli.

Mullõ miildüse nii haridus, luudus, aolugu ku süük. A tainmendilda. Mullõ miildüs tiatri, minkal om midägi kõnõlda, unista, tandsi vai laulda. Säänest om hõrrõlt, a om. Viimätsel suvõl tull tiatri mullõ kodo kätte. Türnpu tekk Kütioroh “Lemminkäise” pruuvõ. Peräst teivä nä kuusikuh etendüse kah. Väkev oll. Näil oll uma murõ üteh võet ja nä tahtsõva tuuga midägi pääle naada.

Ku ma mõnikõrd bussiga sadamaliina tiatrihe sõida, sõs lää kas NO tiatrihe vai Von Krahli. Nimä unistasõ minkastki. Tuud om hää tunda.

Sääne omgina mu tiatriarvustus.