Akadeemik Ellu Saar – Eesti sotsioloogia emapuu
Järelehüüe kaasteelistelt
Akadeemik Ellu Saar oli nähtus. Temas olid ühendatud sotsioloogia tõsiteadlane, matemaatik-statistik, hobiaednik, harrastusgurmaan, krimikirjanduse sõber, muusikaarmastaja ja palju muud. Veel kümmekond päeva enne Ellu siitilmast lahkumist oli tal haiglapalatis käepärast kaks lugemist – krimka ja pooleliolev teaduslik käsikiri. Tema südames ja mõtetes olid kesksel kohal nii teadlase kui ema roll. Ellu kõneles uhkusega oma tütrest Maarjast, kellega koos on ta avaldanud ühiseid teadusartikleid tundlikel sotsiaalteaduslikel teemadel nagu eestlaste ränne välismaale.
Akadeemilise raja algus matemaatikuna
Loksa gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Ellu Saar astus Tartu ülikooli (TÜ) rakendusmatemaatikat õppima 1973. aastal. Õpingutes silmapaistvalt edukas neiu huvitus matemaatilisest statistikast. Sel ajal oli TÜ statistikute põhiline uurimissuund rakenduslikult tähtis mitmemõõtmeline analüüs ja sellega seotud hinnangud. Ellu diplomitööd „Asümptootiline veahinnang üldkujulise dispersioonanalüüsi korral“ (1978) juhendas professor Ene-Margit Tiit.
Statistika rakendamisega teadusuuringutes hakkas Ellu Saar tegelema juba ülikooli ajal. Professor Helje Kaarma (1933–2022) uuris vastsündinu kaalu seost ema mõõtmetega, mille kohta kasutatav valem ei olnud reaalelu andmetega hästi kooskõlas. Empiiriliste andmete põhjal tollal veel tudengi Ellu Saare juhtimisel täpsustatud valem avaldati nii Tartu ülikooli toimetistes (1977) kui ka üleliidulises sünnitusabi ja günekoloogia ajakirjas (1978). Peatselt avanes võimalus rakendada teedrajavalt oma matemaatiku-statistiku oskusi sotsioloogia teemalises doktoritöös („Keskharidusega noorte sotsiaalne mobiilsus“, 1983, juhendaja professor Mikk Titma). Selle väljakutse võttis Ellu Saar vastu õhinal, asudes avastama ja vallutama uusi teadussuundi. Koostöö statistikutega aga jätkus kogu Ellu teaduskarjääri vältel Eesti Statistikaseltsi aktiivse liikmena.
Eesti sotsioloogia klassik
Akadeemik Ellu Saart võib nimetada Eesti sotsioloogia klassikuks, kelle uurimistöö fookuses olid kriitilised ühiskondlikud teemad. Ellu aastakümnete pikkune uurimistöö avas süvitsi sotsiaalse kihistumise ja mobiilsuse, haridusliku ebavõrdsuse, elukestva õppe ja tööturu eri tahke. 2023. aasta lõpus ilmunud arvamusartiklis ajalehes Postimees kirjutas ta oma süstemaatilistele teadusandmetele põhinedes: „Regionaalsed erinevused on Eesti-suguse väikeriigi kohta ennenägematult suured.“ Tema uurimistöö tõi esile olulise sõnumi: „Eesti sotsiaalkaitse süsteem pole teinud piisavalt teatud elanikkonnarühmade vaesuse vähendamiseks.“ Ellu Saare panus Eesti ühiskonnas toimunud ja toimuvate protsesside mõtestamisse on hindamatu.
Ellu Saar uskus ja õpetas noorematele kolleegidele, et sotsioloogi tähtsaimad tööriistad on kvaliteetsed andmed ja mõtestatud analüüs. Ta andis märkimisväärse panuse sotsioloogiliste longituuduuringute käivitamisse Eestis ja püüdis visa järjekindlusega seda klassikalist meetodit elus hoida, et analüüsida ja mõista eri põlvkondade kohanemist kiiresti muutuva ühiskonnaga, uute võimaluste kasutamist ja loomist. Lõpetamata jäi teadustöö, mille eesmärgiks oli selgitada, kuidas mõjutab noore inimese kujunemiskeskkond (kodu, kool, töö) geneetiliselt kaasa saadud võimete realiseerumist. Tänapäeva Eesti teaduses oli Ellu ühtaegu pioneer ja vastuvoolu ujuja, innovaator ja traditsioonide hoidja.
Ellu Saar oli üle 25 aasta Tallinna ülikooli hinnatud õppejõud, kes jagas oma tudengitele siirast tähelepanu, innustust ja julgustavat sõna. Tema juhendamisel jõudsid kaitsmiseni seitse doktoranti, kellest mitu on kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud teadlaseks. Rabindranath Tagore luuletus „Aednik“ kirjeldab tabavalt Ellut kui juhendajat: „ei räägi palju, kuid tema silmad on sügavad kui kaks ookeani, mida tõmbetuul ei rahusta“. Ta oli nõudlik, aga samas toetav, andes ruumi iga õpilase otsingutele ja mõtetele. Ta julgustas õppima ja mõistma omaenda teed, juhendades pigem küsimuste kui vastustega. Noortele kolleegidele oli Ellul ikka varuks soe naeratus. Oma armastatud Loksa aeda sel kevadel istutamiseks ostetud taimed on tunnistajaks, et ta pilk oli alati ka tulevikus.
Üks „üheksavägistest“
Kõrgeim tunnustus Ellu Saare teadustööle akadeemilise kogukonna poolt oli Eesti Teaduste Akadeemia (TA) liikmeks valimine 2022. aastal. Ellu oli üks „üheksavägistest“ – tema valimise ajal kuulus TA liikmeskonda üheksa naist. Naisakadeemikute arv on küll rõõmustavalt kasvanud, ent sõna „üheksavägised“ on endiselt jõus ülekantud tähenduses. Erineva taustaga teadlaste vastastikune vaimu rikastamine ja koostegutsemine – see sobis Ellu tõekspidamiste ja tema valdkondade ülese teadustöö mõttemaailmaga.
Kallis Ellu, saadame sind igaviku Linnuteele akadeemik Anu Raua mõtisklusega
„Armuaeg“:
„Igal inimesel oma aeg. Igal inimesel oma liivakell. Elukillud kukuvad kitsast kellakaelast minevikumustrisse. Kõik rõõmsad ajad ning nukrad päevad kukuvad mälestuste kangaks.
Iga eluhetk on imeline and. Kui peaaegu kogu tulevik on minevikuks saanud, tulevad head eluliiva inglid ja poetavad veidi eluhelbeid lisaks. Et sa veel korraks võiksid imestada ja rõõmustada, et sinililled juba õitsevad ja et pääsukesed juba kohal. Kui aga anuma alumine pool kellakaela kurguni täis, keeravad inglid kella kummuli, vahetavad põhja põhjatuse ja lae laotuse vastu ning puistavad elatud elu hetked taevalaotusse tähtedeks särama.“
Head teed!
Airi-Alina Allaste, Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor, Eesti Sotsioloogide Liidu liige
Anne Kahru, akadeemik, KBFI Keskkonnatoksikoloogia Labori juhataja
Anu Raud, akadeemik, tekstiilikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor
Anu Realo, akadeemik, Warwicki Ülikooli professor ja Tartu Ülikooli külalisprofessor
Ene Ergma, akadeemik, Tartu Ülikooli emeriitprofessor
Ene-Margit Tiit, Tartu Ülikooli emeriitprofessor
Kairi Kasearu, Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia professor, Eesti Sotsioloogide Liidu liige
Krista Fischer, akadeemik, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor
Maarja Kruusmaa, akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris
Maarja Grossberg-Kuusk, akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris
Mai Beilmann, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia kaasprofessor, Eesti Sotsioloogide Liidu president
Mare Kõiva, akadeemik, Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur
Marge Unt, Tallinna Ülikooli võrdleva sotsioloogia professor, Eesti Sotsioloogide Liidu liige
Maris Laan, akadeemik, Tartu Ülikooli inimese geneetika professor
Tiina Randma-Liiv, akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris
Veronika Kalmus, Tartu Ülikooli sotsioloogia professor, Eesti Sotsioloogide Liidu juhatuse liige