Õppigem edasi!

HELIN PUKSAND

Käes on südasuvi ja sisseastumise infosüsteem ehk SAIS viimastel nädalatel üks populaarsemaid keskkondi. Seal saab esitada koolidesse avaldusi, aga ka vaadata, missugused erialad on populaarsemad ja kui suur on konkurss. Peagi avalikustatakse ka pingeread ning saab teada, kas mõni tuttav alustab sügisel oma järgmist õpiteed. Seda muidugi juhul, kui tuttaval on olnud julgust oma nimi avaldada.

Kui gümnaasiumilõpetajatele on kõrgkoolis edasiõppimine loomulik jätk haridusteel, siis teistele täiskasvanutele, kellel on (ülikooli)õpingutest juba omajagu aega möödas, annab edasiõppimine lisavõimaluse. Tänapäeval ei õpi kõrgkoolis enam ammu vaid kahekümnendates aastates noor – noorte kõrval õpivad need, kelle vanusepiir ulatub pensionieani ja ehk kaugemalegi. Seega võib öelda, et Eestis on elukestev õpe au sees. Täiskasvanud õppijaid on mitmesuguseid: kes soovib saada kvalifikatsiooni, nt koolides töötab palju õpetajaid, kellel on pedagoogiline haridus puudu; kes soovib teha karjääripööret, nt juristiameti pidamise asemel hakata õpetajaks; kes soovib end täiendada, nt hakatakse õppima kirjandus- või kultuuriteadust; kes soovib saada praktilisi teadmisi, nt õpitakse aednikuks või elektrikuks. Elukestvat õpet toetavad ka seadused, sest kui saab mööda kolmekordne nominaalaeg, võib taas hakata samas haridusastmes tasuta õppima.

Millised on selle aasta populaarsemad erialad? SAISi järgi on Eesti avaõiguslikes kõrgkoolides suurim konkurss järgmistel bakalaureuse- ja magistriõppe erialadel: graafiline disain; animatsioon; maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine; geodeesia, kinnisvara- ja maakorraldus; muusika interpretatsioon; interpretatsioonipedagoogika; IT-süsteemide arendus; küberkaitse; psühholoogia (nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis); hariduse juhtimine ning teenuste disain ja juhtimine. Avalduste arvu järgi on pilt küll veidi teine, sest nii mõnelgi erialal ei ole kohtade arvu ette antud. Peale avaõiguslike kõrgkoolide on aga terve rida rakenduskõrgkoole ja eraülikoole, kus samuti pakutakse põnevaid erialasid ja konkurss võib olla isegi üle kümne inimese kohale (õhusõiduki juhtimine, hambatehnik, ämmaemand või füsioterapeut).

Sellest, et õpetajaameti pidajatest on suur puudus, on räägitud palju. Hiljuti andis HTM oma Facebooki-posti­tuses teada, et õpetaja olla on popp ja tihe rebimine käib järgmistel erialadel: eesti keele ja kirjanduse õpetaja, keeleõpetaja mitmekeelses koolis, eripedagoog, alushariduse pedagoog, koolieelse lasteasutuse õpetaja. See teade teeb muidugi rõõmu. Viiest väljatoodud erialast on tegelikult kaks sama eriala, lihtsalt nimetus erineb ülikooliti: alushariduse pedagoog ja koolieelse lasteasutuse õpetaja on mõlemad lasteaiaõpetajad, nii et lasteaedades õpetajapõuda ei tohiks küll olla. Heameelt teeb ka suur huvi eripedagoogi eriala vastu – on ju see üks ameteist, mille puhul tööd jätkub küll ja veel.

Aineõpetajate puhul on nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis enamikul õpetaja­erialadel konkurss üle ühe inimese kohale, väiksem on konkurss vaid informaatikaõpetaja erialal Tallinnas ning matemaatika- ja informaatikaõpetaja erialal Tartus. Informaatika on muidugi hinnatud valdkond, kus on ka väga kõrged palgad, millega haridussüsteem võistelda ei suuda. Ent õpetaja erialal on ju teised hüved, nt töö särasilmsete õpilastega ja pikk suvine puhkus. Õpetajaerialade populaarsust on ilmselt tõstnud ka sellest sügisest makstav HTMi erialastipendium (mitte küll informaatikaõpetajate seas, kuna neile maksti erialastipendiumi juba varem), mida nii mõnelgi, nt eesti keele, matemaatika või loodusteaduste erialal, hakkab saama kuni 80% üliõpilastest. Tundub, et õpetajate puudus saab üsna peagi lahendatud, kuid unustada ei tohi sedagi, et paljud sisseastujad juba tegelikult töötavad õpetajana ja otse bakalaureuseõppest õpetajakoolitusse tulijaid on vähe. Seetõttu tuleb uusi õpetajaid ülikoolidest ikka vaid käputäis.

Sooviavalduste esitamise aeg on nüüd läbi saanud. Kellel aga sel aastal avaldus esitamata jäi, võib hakata vaikselt koolide veebilehti sirvima, et valida välja kõnetav eriala, sest õppida on ju põnev. Soovin kõikidele sisseastujatele edu ja järjekindlust!