14 08.9

Klaasis on pinget

Uudised Reet Varblane

Aga sugugi mitte ainult: klaasi kaudu ja abil on ennast väljendanud ülimalt kontseptuaalse  mõtlemisega kunstnikud juba XX sajandi algusest peale. Tänavusel Veneetsia biennalil oli klaasil …

14 08.9

Täna peame noorema Lutsu sünnipäeva!

Film Tarmo Teder

Aja jooksul on nähtud igasugust kraami, alates animajuppidest kuni pikkade, põlve otsas kokku miksitud mängufilmideni välja. Meenub, et 1998. aastal tõi Tartu noorte sõltumatu filmigrupi …

14 08.9

Eestist Brasiiliasse, Brasiiliast Eestisse

Film Jaak Lõhmus

Aga aastad läksid liiga kiiresti, nõnda et koos diktofoniga tagasi Pärnusse, Aksella Lutsu tagasihoidlikku ja  hubasesse kodusse enam ei jõudnudki, ehkki kohtusime veel mitmel filmiüritusel …

14 08.9

Äridaami saatuslik otsus: abielluda oma alluvaga

Muusika Margit Adorf

Elupeegeldus on see sedavõrd, et näitab õrnahingeliste inimeste unistusi ja soovi vähemalt natukesekski argipäevast põgeneda ja kostitada end millegi südantsoojendavaga. Ma usun, et romantiliste komöödiate …

14 08.9

Noor- ja lapssümfoonikud Saksamaalt

Muusika Toomas Velmet

Arigato öökontserti juhatas meie mees Risto Joost. Pärnu kontserdimajas oli instrumentaalkontserdina kavas Sibeliuse Viiulikontsert,  solistiks Tübingeni Kammerorkestri kontsertmeister Julia Galic ja dirigendipuldis Ulrich Kern. Eestit …

14 08.9

Ole tervitatud, Maria!

Muusika Virve Normet

  Publiku ees, kes ootas hingekosutust, garantiiks kas juba pikka  aega muusikahuvilisi heade temaatiliste kontsertidega rõõmustanud Corelli Consorti tegevus või ka usk esinejate professionaalsusse ja …

14 08.9

Poeedi lagunemise passiivne ja rikastav rahu

Kirjandus Jaak Tomberg

Kas Andrus Kasemaa luuleteel on selline „teoste ja loomingu vaheline” hetk kätte jõudnud ning kas tema kohta käiv kriitika on sellest hetkest võib-olla ennatlikult üle …

14 08.9

Ajalookultuur ja võimuprobleem I

Sotsiaalia Mart Kivimäe

Arutlusel on oma heuristiline aspekt, mis ärgitab sellega, et tänapäev võib tõepoolest leida endale (mingile nähtusele) asjalikuma või mõtestatuma aluse, ja praktiline külg, mis paneb …

14 08.9

Naise Teise positsioonist

Sotsiaalia Mirjam Hinrikus

Beauvoir suudab end lahti rebida individualistlikust perspektiivist ja ahistorismist, mis iseloomustab Sartre’i „Olemist ja eimiskit” ja millele toetudes ei ole võimalik seletada naiste alistamist kui …

14 08.9

Merleau-Ponty ja kunst

Sotsiaalia Vivian Bohl

Näiteks essees „Cézanne’i kahtlus” vaatleb Merleau-Ponty Cézanne’i maalikeelt kui algupärase visuaalse maailma fenomenoloogiat, mis jääb truuks elavale fenomenile ega alistu geomeetrilisele perspektiivile. Filosoofiagi peaks Merleau-Ponty …

14 08.9

Marxism ja juhus

Sotsiaalia Jüri Lipping

  Ma ei taha selles küsimuses võtta lõplikku seisukohta; soovin vaid viidata tõsiasjale, et teistsugune lugemisviis on võimalik – ning et seda on tehtud. Mainitagu …

14 08.9

Keeleseaduse eesmärgipärasus

Keel Peep Nemvalts

On hämmastav, et (aja)kirjanike seast levib hüsteerilisi karjatusi uue eelnõu  vastu. Kes peab vajalikuks üksikuid punkte sarjata, kontekstist välja rebitult ja äärmuslikke kujuteldavaid tõlgendusi pakkudes; …