27 11.9

MUUSEUMIAASTA. Muuseumiaasta lõppenud

Sotsiaalia Mariell Piispea, muuseumiaasta projektijuht

Muuseumiaasta oranži logo, mis püüdis pilku nii meedias, välireklaamis kui muuseumide  kodulehtedel, rääkimata muuseumiaastal välja antud trükistest ja reklaamplakatitest, lõi disainibüroo Rakett, tele- ja raadioteadete …

27 11.9

MUUSEUMIAASTA. Muuseum veebis – veeb muuseumis

Sotsiaalia Liisi Toom, Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuht

Vaatlejast kaasalööjaks Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et teave mingi asutuse kohta, vähemalt asutuse kontaktandmed, aga ka tegevuse kirjeldus ning seda illustreerivad pildid peavad jõudma …

27 11.9

MUUSEUMIAASTA: Miks me väärime Eesti Rahvuslikku Loodusmuuseumi?

Sotsiaalia Urmas Kõljalg, Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi direktor

Valdkonnad, kus sellist andmestikku tarvis  läheb, ulatuvad looduskaitsest kuni kliimamuutuste uuringuteni. Seetõttu pööratakse loodusarhiivide säilikutele tänapäeval suurt tähelepanu, sest aastakümneid tagasi talletatud elusorganismide koed annavad …

27 11.9

MUUSEUMIAASTA: Loodusmuuseumid – kellele ja milleks?

Sotsiaalia Maris Laja, Eesti Loodusmuuseumi direktor

On loodusmuuseumgi oma algusaegadest peale nii hariduse, keskkonna kui kultuuri haldusala piirimail kiikunud ja ikka võimu valikule  vastavalt on teda kord siia-, kord sinnapoole sokutatud. …

27 11.9

MUUSEUMIAASTA: Kunstist teaduses ja muuseumis

Sotsiaalia Alar Karis

Leonhard Lapin on üle kümne aasta taguses intervjuus elegantselt sõnastanud teaduse ja kunsti seosed: „... on üks asi, millega võib liialdada ja minna lõpmatuseni, see …

27 11.9

MUUSEUMIAASTA. Mäletada, mitte mäletseda

Sotsiaalia Ants Johanson

Nii on mul tugipunktid, kust vajadusel ammutada eelkäijate kogemusi ja näha nende loodut. Ehk on mu mälunõrkuse põhjuseks see, et suulise pärandi edasiandmine hääbub? Haridust …

27 11.9

Eesti dokumentalistika järjepidevus

Film Peep Puks

Tegelikkusse tungimine Kui Andres Sööt alustas 1954. aastal operaatori assistendina, valitses tõsimeelne kroonukroonika. Kõik teadsid, mida teha, kuidas teha, mida tohib, mida mitte, mida näidata, …

27 11.9

Kuidas tekitada pidevust

Film Raimo Jõerand

Mälu Eesti dokfilm liigub edasi, aga ettevaatlikult – selg ees. Pool (!) kõigist filmidest ei saa üle ega ümber mäletamise teemast. Olgu siis tegu otseselt …

27 11.9

Pealelend: Pille Lill

Muusika Sirp

Sirp küsis Pille Lillelt, millega üle 30 ooperirolli  teinud Vello Jürna talle eriliselt meelde on jäänud. Pille Lill: Vellol oli väga suur jumalik kingitus, loodus …

27 11.9

Eesti Filharmoonia Kammerkoor – eesti nüüdismuusika laboratoorium

Muusika Evi Arujärv

Peaaegu instrumentaalset loomust näitav kõlakool on ülimalt soodne nüüdismuusika puhul, kus on sageli tähtsal kohal kõlavärv ja harmoonia. Selle ehedaks tõestuseks oli kaks  osa Galina …

27 11.9

Tragikomöödia sünd

Sotsiaalia Jaanus Sooväli

Vaatlen kõigepealt lauset, mis kuulub „Katsesse end kritiseerida”; Nietzsche kirjutas selle 14 aastat hiljem „Tragöödia sünni” uue väljaande tarvis n-ö enese-kriitiliseks eesõnaks: „Maailm, mis on …

27 11.9

Suure Teooria tulek ehk Tagasi kaheksakümnendatesse

Sotsiaalia Hent Kalmo

Suvel jõudis eesti lugejateni viimaks üks Luhmanni tähtsamaid ja kogukamaid teoseid, 1984. aastal ilmunud „Sotsiaalsed süsteemid”. Selle raamatu teoreetiline ambitsioon ei piirdu kaugeltki  vaid sotsioloogiaga, …