Mängides parema ruumi poole

Arhitektuurikooli näitusel saab teada, kuidas uurida arhitektuuri ning millist linnaruumi soovivad noored enda ümber näha.

VERONIKA VALK-SISKA

Arhitektuurikooli kevadnäitus Solarise keskuse galeriitänaval kuni 4. VI.

Laste ja noorte arhitektuurikooli kevadnäitus kutsub kaasa mõtlema, millised soovid ja vajadused on eri vanuses linlastel ning kuidas igapäevased valikud linnas elades ja ringi liikudes võivad elukeskkonna muuta meeldivamaks ja huvitavamaks. Maketid räägivad lugusid nii linnaruumist kui ka kodudest, sellest, kuidas me koos ja eraldi elame.

Juhendajate käe all on lapsed vorminud avaliku ruumi meie ühiseks elutoaks. Mäng põimub argiste vajadustega: siin on ägedaid onne, riukalikke sildu ja maruvahvaid (mängu)väljakuid. 9–10aastased lapsed on kavandanud tornelamu, mille iga korrus on isemoodi, et luua omanäolisi kodusid. 14–16aastased noored on Teatri väljaku tarvis välja pakkunud, millist inimsõbralikku linnaruumi nad seal näha sooviksid. Ruumilahendused on mitmes mõttes rikkalikud, erilised ja loovad selge kohatunde. Igapäevasemad linnaruumielemendid on ristatud köitvama mängulisema tegevusega. 12–14aastased on põnevalt kasutanud joonistamisvõtteid, et seigelda valguse, varju, perspektiivi ja kompositsiooni varal. 11–12aastased on mõelnud elementidest ja moodulitest ehitamisele, et ehitus oleks kiirem ja mõju loodusele väiksem. 17–19aastased on ette võtnud Islandi väljaku ja sealsed liikumiviisid, istumisvõimalused, pinnakatte, haljastuse ja varjualused.

Makett „Teatri väljaku avamine inimestele“. Ruumilahendused töötasid välja ja maketi ehitasid 14–16aastased Tallinna rühma lapsed juhendajate Ra Martin Puhkani ja Margus Tammiku käe all.

Liisi Anvelt

Ruumihariduse edulugu. Arhitektuurikool tegutseb aastast 2011, kursused on mõeldud lastele vanuses 7–19 aastat ning suunatud ruumilise mõtlemise arendamisele. Tunnid toimuvad nii Tallinnas, Tartus kui ka Rae vallas. Arhitektuurikool on ainus ruumivaldkonna huviharidust pakkuv kool Eestis ja üks väheseid omataolisi ka Põhja-Euroopas ja Baltimaadel. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumi jt partneritega on koostatud arhitektuuri valikkursus gümnaasiumiastme õpilastele. Valikkursust pakkuvate koolide arv kasvab üle Eesti, igal aastal viiakse läbi ka õpetajakoolitus. Populaarsust kogub „Kooliruum“, üle-eestiline uurimuslik ja mänguline loovtööprojekt, kus õpilased uurivad teaduse ja disaini meetodeid kasutades, milline on praegune kool ja loovad uue kooli visiooni. Arhitektuurimuuseumi keldris on arhitektuurikooli koostatud püsinäitus „Uuri ruumi!“, mis on võitnud mitmeid auhindu.

Ruumilise arutlusvõime tähtsus. Laiemas ühiskondlikus vaates on arhitektuurikooli praegune kevadnäitus märgiline seetõttu, et juhib tähelepanu laste ja noorte ruumilise intelligentsuse arendamise olulisusele. Ruumiline intelligentsus, tuntud ka kui visuaalne ruumiline intelligentsus või ruumiline arutlusvõime on võime kujutleda või visualiseerida objektide asukohti, nende kuju, ruumilisi suhteid ja liikumist uute ruumisuhete moodustamiseks. See on ruumilise visualiseerimise ja ruumilise arutluse mõttes teostamise võime.

Ruumiline intelligentsus on üks üheksast intelligentsuse tüübist, mille on välja pakkunud psühholoog Howard Gardner. Ta vaidlustas omal ajal intelligentsuse kitsa määratluse ja pakkus välja algul seitse ja siis üheksa intelligentsuse tüüpi: visuaalne-ruumiline, keeleline, loogilis-matemaatiline, muusikalis-rütmiline, kehalis-kineetiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, loomulik ja eksistentsiaalne intelligentsus. Ruumiline intelligentsus hõlmab objektide asukoha mõistmist ja meelespidamist. Ruumiobjekte saab kujutluses muuta liikumise, pööramise jne abil. Me kõik kasutame iga päev ruumiteadlikkuse puhul sageli ruumiintellekti. Uuringud näitavad, et tugev ruumiline mõtlemine on seotud matemaatikasaavutustega. Visuaalsed ruumioskused on olulised väga paljudes valdkondades loomingulistest loogilisteni, sh loodusteaduses, arvutiteaduses, tehnoloogias, inseneriteaduses ja matemaatikas (STEM – science, technology, engineering, mathematics ehk teadus, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika).

Selleks, et insenerialadele suunduks õppima rohkem noori, tuleks arendada teadlikult ja maast madalast nende ruumilist intelligentsust. Uuringud näitavad sedagi, et tudengid, kes saavutavad visuaalse ruumilise mõtlemise testides väga hea tulemuse, kalduvad valima STEM-erialasid. Visuaalsete ruumioskuste näitena STEM-valdkondades võib tuua selle, kui geoloog kujutleb tektooniliste plaatide liikumist, et näha maa moodustumise protsessi. Ka selle, kui neurokirurg visualiseerib ajupiirkondi, et ennustada operatsiooni tulemust. Ehitusinsener kujutab ette, kuidas võivad jõud mõjutada süsteemi ülesehitust. Arhitektid ja insenerid kasutavad stabiilsete konstruktsioonide loomiseks eri kuju ja suurusega materjale. Disainer kasutab oma toote kasutusnäitajate parandamiseks ruumilist arutlust.

Kahtlemata pole kõik inimesed ruumilises arutluses sünnipäraselt ühtviisi tugevad. Meie seas on verbaalseid mõtlejaid, kel on loomulik kalduvus sõnastades mõelda. Semantiliselt ja akustiliselt keeruliste verbaalsete ülesannete lahendamisel tunnevad nemad end mugavamalt. Verbaliseerijad eelistavad tavaliselt kirjalikke ja suulisi selgitusi visuaalsetele piltidele ja diagrammidele. Teised on visuaalsed mõtlejad, kes mõtlevad visualiseerides, ja neid on kahte tüüpi: ruumi visualiseerijad, kes mõtlevad skemaatiliste kujutiste, objektidevaheliste ruumisuhete ja ruumimuutuste kaudu, ja objektide visualiseerijad, kes mõtlevad objektidest värviliste, piltlike ja suure eraldusvõimega kujutiste abil. Ruumi visualiseerijal on tavaliselt parem ruumitaju kui objekti visualiseerijal või verbaliseerijal.

Nii et kui laps on visuaalne ruumiline õppija, võib tal olla ruumilise mõtlemise osas edumaa.

Ruumiline intelligentsus. Visuaalne ruumiline intelligentsus on arendatav. Kuigi mõnel inimesel on ruumiline mõtlemine eos parem, saavad kõik end visuaalse ruumilise tegevuse toel arendada.

Teadlased on välja toonud, et varajane haridus mängib suurt rolli laste ettevalmistamisel hilisemaks ruumiteadlikkuseks, kuna ruumiline mõtlemine saab alguse väga varakult.

Neuroteadlased leiavad, et konkreetsed ajupiirkonnad, mis vastutavad asukoha ja ruumisuhete mõistmise eest, arenevad välja väga varases lapsepõlves. Eelkooliealiste ruumilised võimed võivad näiteks ennustada nende edaspidiseid tulemusi matemaatikas. Laste esimeste õpetajatena saavad vanemad hakata väikestele lastele, isegi väikelastele, õpetama ruumilise mõtlemise põhitõdesid. Kunagi pole liiga vara alustada lapsele ruumisuhete tutvustamist. On leitud, et juba nelja kuu vanustel imikutel on olemas pöörlemisega seotud ruumitaju. Ruumilise arutluse võime ja ruumiteadmised on kumulatiivsed ja püsivad. Neil, kes omandavad oskused varases lapsepõlves, olenemata soost, on rohkem võimalusi neid kasutada ja arendada.

Arhitektuurikool õpetabki lastele, kuidas kujutluse abil visualiseerida. Visualiseerimine tähendab mõelda asjadest, mida füüsiliselt olemas pole. See on olukordade mõistmiseks ja ülesannete lahendamiseks võimas oskus. Kõrvalepõikena: mitmete uuringutega on leitud, et muusika loomise (mitte lihtsalt kuulamise) õpe võib tõsta ruumilis-ajalise arutluse võimet. Ruumilis-ajaline arutluskäik on võime mõelda ajas muutuvatele ruumisuhetele. Selle oskuse tõttu suudame mõtteliselt pakkida asju (nt pagasit), et näha, kuidas kõige rohkem esemeid kuhugi ära mahutada.

Ruumiteadlik põlvkond. Arhitektuurikooli kevadnäitusel avaldub laste ja noorte ruumilise arutluse võime makettidel kujutatud vaimukate ja fantaasiarikaste lahenduste rohkuse kaudu. Mõeldud on nii linnalisele kui ka mitte nii väga linnalisele elukeskkonnale, majadele ja ruumile nende vahel, inimesele ja loodusele. Arhitektuurikooli puhul on tore seegi, et maketeerimist, visandamist ja ruumilahenduste otsinguid saadavad sügavamad arutelud. Kõige selle käigus vaadeldakse ja uuritakse, kuidas inimesed ja materjalid ruumis käituvad. Näituselgi on näha, et tööprotsessi käigus on proovitud mitmeid töövõtteid, katsetatud konstruktsioonipõhimõtteid, mängitud materjaliga ning mõeldud sellele, mismoodi ruum inimesi mõjutab.

Tänu ruumihariduse arendamisele ja levitamisele maast madalast kujundab edaspidi siinset elukeskkonda senisest hulga ruumiteadlikum põlvkond. Nii liigume ümbrusest hoolivama ühiskonnani.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht