Narva eesti gümnaasium ja põhikool

Uus hariduslinnak on suur samm Narva ajaloolise vanalinna taaselustamise poole. Vanalinn hakkab muutuma põnevaks, uusi hooneid ja materjale täis paigaks.

IVAN SERGEJEV

Narva eesti gümnaasium ja põhikool. Arhitektid Lisette Eriste, Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Jana Pärn, Annika Valkna, Anne Vingisar (3+1 arhitektid), maastikuarhitektuuri lahendus Lootusprojektilt. Arhitektuurivõistlus toimus 2020., hoone avati 2024. aastal. Mõned kuud tagasi avati Narvas eesti gümnaasiumi ja põhikooli ühishoone. Paratamatult on iga suurema ja tähtsama hoone rajamise taust ja tähenduste pusle mitmekihiline. Selle konkreetse hoone puhul on see eriti tajutav.

Üks kooli tähenduse tõlgendusi on rääkida sellest kui integratsiooni ja Eesti riigi kohalolu kehtestamise projektist. Teine tähenduskiht on see, et suurem osa linnaku rajamiseks kulunud investeeringust tuli Euroopa Liidust. Tänavu, mil Eesti tähistab NATO ja Euroopa Liidu liikmesuse 20. aastapäeva, on eriti asjakohane mõelda sellele, kui palju meie avalikust taristust on ehitatud Euroopa Liidu toel.

Neid tähendusekihte on teisigi, aga siinkohal käsitleme eesti gümnaasiumi ja põhikooli ühishoonet eelkõige majana ning sellest vaatenurgast on selle tähendus kokkuvõtlikult järgmine: linnaku rajamine on üks suur samm Narva ajaloolise vanalinna taaselustamise poole.

Linnaruumi kujunemine

Minu arust on Narva eesti gümnaasiumi ja põhikooli ühishoone tähelepanuväärne selle poolest, et aluseks olevad linnaehituse põhimõtted on punase joonena läbinud hoone saamislugu ning on selgelt tajutavad ka valmis objektis. Väidan, et see maja võiks olla õpikunäide sellest, kuidas järjepidevalt luua head ruumi läbi eri dokumentide, ruumiloomise tasandite ja menetluse ning kuidas juriidiliselt kodeeritud põhimõtted võiksid suurepärase arhitektuurilahenduse tulemusena efektselt avalduda ühes valmis majas.

Narva vanalinna üldplaneeringus ei ole ette nähtud hävinud ajaloolise vanalinna otsest kopeerimist või taastamist, vaid ajaloolise pärandi markeerimist ja eksponeerimist. Üldplaneeringu järgi peavad uued hooned austama ajaloolist pärandit, kuid need tuleb siiski lahendada tänapäeva arhitektuuri põhimõtete järgi. Näiteks, kui üldplaneering näeb ette ajaloolise (ennesõjaaegse) tänavavõrgustiku taastamise, tuleb uute ehitusalade määramisel lähtuda ajaloolise hoonestuse struktuurist. Hoonestuse kavandamisel peab lähtuma vanalinnale omasest hoonestuslaadist, mis arvestab ning väärtustab nii mahult kui ka arhitektuurselt lahenduselt taasloodavat vanalinna keskkonda ning ehitusmaterjalidena tuleb eelistada vanalinnale iseloomulikke materjale, fassaadiviimistlusi, arhitektuuridetaile ja -elemente.

Uus Narva hariduslinnak on inimmõõtmeline, sopiline ja sisehoovidega, austab ajaloolist keskkonda, kuid on julgelt tänapäevane.

 Narva eesti gümnaasium

Tulemusena peaks sündima hävinud ajaloolisele vanalinnale omane rohkete soppide ja sisehoovidega liigendatud, perimetraalne ja inimmõõtmeline linna­ruum, kus austades ajaloolist konteksti ollakse julgelt tänapäevane.

Sellest visioonist johtuvalt oli Kraavi tn 1 maa-ala detailplaneeringus – millega kehtestati 2020. aastal Narva eesti gümnaasiumi ja põhikooli ühishoone ruumilised põhimõtted – ette nähtud, et suurem osa endisest hoonestusest tuleb lammutada, krunt jagada kolmeks ja niimoodi anda võimalus kahe eraldi hoonemahu rajamiseks ning Hariduse tänava ajaloolise sihi taastamiseks. Samal kinnistul asuv vana neljakorruseline gümnaasiumihoone oli kooli vajadusi silmas pidades liiga suur ning eiras ajaloolist linnaehituslikku loogikat, sest oli ehitatud kunagise tänava kohale. Pikkade vaidluste tulemusena otsustati säilitada 1960. aastal rajatud 1930. aastate funktsionalismi kopeeriv nn II keskkooli vana korpus ning integreerida see uude lahendusse. Eesmärk oli tiheda keskkonna võimaldamine, nii et kruntide täisehituse protsendiks määrati 70. Uue hoonestuse korruste hulk varieerus kahest neljani, matkides ajalooliste hoonemahtude mängulisust ning tagades ühtlasi Vestervalli ja Kraavi tänava ristmikult säiliva arhitektuuriväärtusliku hoone vaadeldavuse.

Tulemuseks sündis ruumilahendus, millega taastati Hariduse ning Moonalao tänava ajalooline siht ning tekkisid eeldused kahe hoone rajamiseks: ala lõunapoolsemas osas sai võimalikuks kuni neljakorruselise koolihoone rajamine ning ala põhjapoolses osas eraldiseisva kahekorruselise lasteaia rajamine.

Arhitektuurivõistlus

Õppekompleksile ja seda ümbritsevale avalikule ruumile parima arhitektuurilahenduse leidmiseks kuulutati 2020. aastal välja arhitektuurivõistlus. Võistluse korraldaja oli Riigi Kinnisvara AS, tellijaid oli aga kaks: Narva linnavalitsus pidi esialgse plaani järgi olema põhikooli ja lasteaia omanik ning haridus- ja teadusministeerium vastutama riigigümnaasiumi eest.

Lähteülesanne oli üpris keeruline.

Esiteks pidi õppekompleksi arhitektuurilahendus rahuldama väga erinevas vanuses õppijate vajadusi ning jagama ruumi nende vahel loogiliselt, samal ajal pidi tekkima ühtse õppelinnaku tunnetus.

Põhikooli ja riigigümnaasiumi ühes hoones pidid täisväärtuslikult funktsioneerima kaks eraldi asutust, mille õppeprogrammid, ruumivajadus ja kultuur olid erinevad, kuid mille ühisala pidi kõnetama mõlema asutuse õpilasi, pakkuma tundlikku ja voolavat ruumikogemust.

Teiseks oli mainitud asutuste ruumivajadus suhteliselt dünaamiline. Viimase aja tendentsid näitavad, et ühest küljest Narva elanikkond väheneb, teiselt poolt kasvab eestikeelse õppe populaarsus venekeelsete perekondade seas ja Narva side ülejäänud Eestiga tiheneb. Seega pidid võistlusel osalejad olema valmis selleks, et klasside täituvus aastati erineb. Võistluse väljakuulutamise ajaks oli Narva eesti gümnaasiumis kujunenud olukord, kus mõnes klassis oli 12 õpilast, mõnes 20.

Rajatav õppekompleks pidi seega kandma ka vastutust lõimimise eest. Ühelt poolt pidi linnaku missioon olema Eesti kõige suurema venekeelse elanikkonna osakaaluga linnas kõrgetasemelise eestikeelse hariduse pakkumine. Teisalt ei tohtinud õppekompleks mõjuda, kujundlikult väljendudes, n-ö Eesti saatkonna või bastionina.

Lõpetuseks, kompleks pidi sobituma kirjeldatud abstraktsesse ajaloolisesse keskkonda, mida de facto ei eksisteerinud.

Sellest kõigest lähtuvalt võis võistlust pidada lõimimise harjutuseks, mille põhiülesanne oli vastanduvatest ideedest elegantse ruumiterviku loomine. Võistlusele esitati 13 ideekavandit, millest võitjaks tuli 3+1 arhitektide esitatud kavand „Duo“.

Žüriilt sai „Duo“ esikoha tänu selgele ruumilahendusele ja struktuurile. Suhteliselt lihtsa vaevaga olid arhitektid galeriide ja üleminekutega loonud mitmekesise meeldiva siseruumi. Lahendus oli kompaktne, põhjalikult läbi töötatud ning põimis suurepäraselt ka ajaloolise hoonemahu. Esimese korruse fassaad lõi otsekontakti hoone sisemuse ja ümbritseva linnaruumi vahel.

Narva eesti gümnaasiumi uut hoonet iseloomustavad värvilised koridorid, mõnusad sopid ja loomingulised ruumilised vimkad.

Ivan Sergejev

Valmis maja

Kui ma koos hariduskompleksi direktori Irene Käosaarega mööda valminud hoonet kõndisin, ei saanud ma endas märkamata jätta väikest kadedust laste peale, kes saavad õppida sellises keskkonnas – ja suure tõenäolisusega ei annagi nad endale aru, kuivõrd neil vedanud on.

Olen Narvas üles kasvanud ja seal koolis käinud. Minu kool oli tüüpprojekti järgi ehitatud suhteliselt amortiseerunud hoone, mis asus keset Pähklimäe elurajooni. Vanalinna kui sellist tol ajal ei eksisteerinudki, kolledži asemel oli otsesõnu pommiauk – endisest börsihoonest alles jäänud katmata kelder. Ühishoone sisu on sellise endise Narva koolilapse vaatenurgast muidugi kadestusväärne: ristkasutuses ruumid ja värvilised koridorid, muusikaklass elektrikitarride ja muude muusikainstrumentidega, mõnusad sopid, loomingulised ruumilised vimkad, vana korpuse eksponeeritud tellisseinad … Peab olema nii, et sellises keskkonnas õppides lihtsalt ei olegi võimalik halvaks inimeseks kasvada.

Tänuväärne on ka see, et valmis Narva eesti gümnaasiumi ja põhikooli ühishoone näeb välja ja toimib täpselt nii, nagu oli esialgses ideekavandis ette nähtud. Tegu on kompaktse perimetraalse hoonega, mille keskel asub meeldivate mõõtmetega sisehoov, mis ei mõju anonüümse tühimikuna hoonete vahel. Suurim muudatus oli ehk omanikuvahetus. Hoone projekteerimisel saadi kiiresti aru, et ühe maja käitamine kahe omaniku poolt ei ole jätkusuutlik, ning riiki võib vaid kiita omaniku vastutuse võtmise eest.

Narva eesti gümnaasiumi ja põhikooli ühishoone ilmumisega Narva vanalinna hakkab sinna piirkonda tekkima pärlikee objektidest, mis on omavahel lühikese jalutuskäigu kaugusel ning üksteise nägemisulatuses. Kui astume välja uhiuuest Narva eesti gümnaasiumi ja põhikooli ühishoonest ja vaatame kagusse, näeme värskelt rekonstrueeritud ja algupärase värvi omandanud raekoja ajaloolist hoonet. Kui jõuame raekojani, näeme, et ka ümbrus on läbinud põhjaliku uuenduskuuri ning saanud värske hingamise uuenenud Raekoja platsi ja vastselt rajatud Stockholmi platsi näol (Koko arhitektid). Raekoja ääres asuvast Tartu ülikooli Narva kolledži hoonest (Kavakava arhitektid) mööda minnes jõuame natukese aja pärast noorte meremeeste klubini, mis on mahult tagasihoidlik, kuid linnaehitusliku loogika poolest vanalinnale truu.

Koos vanalinna vanade amortiseerunud ühiselamute lammutamisega teeb see pärlikee Narva vanalinnast lõpuks koha, mis on arusaadav, värske, täis uusi põnevaid hooneid ja materjale.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht