Vaktsiinidisaineri arhitektuurne projekt

Arhitektide ja ehitusinseneride liidu juhid on võtnud erialakeele käsile ja nüüdseks on paika saadud umbes 60 ehitus- ja arhitektuuriterminit – tagasihoidlik algus.

MARGIT MUTSO

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Küsisin kord tuttavalt keeleinimeselt, kuidas ta mõistab väljendit arhitektuurne projekt. Tuttav kergitas kulmu, tegi kätega ebamäärase kandilise liigutuse ja jäi kokutama: „Et mis mõttes see projekt on arhitektuurne … ?“ – „No selles mõttes, et projekt sisaldab jooniseid, mille järgi maja arhitektuur tehakse,“ seletasin arhitektide seas nii endastmõistetavat. – „Aa, huvitav …“ Inimene oli viisakas ja rohkem midagi ei lisanud, erinevalt Sirbi keeletoimetajast, kes oli arhitektide tekste lugedes üksjagu nördinud: muidu targad inimesed, aga see keel …

Keelesegadus oma õue peal. Termin aрхитектурный проект on eesti keeles kujul arhitektuurne projekt olnud kasutusel okupatsiooniajast peale nii erialakirjanduses, projektide tekstis, seletuskirjas kui ka arhitektuurikoolide õppekavas. Katsed seda vene keele malli järgivat väljendit kuidagi välja juurida, jutt meie oma õigest ilusast erialakeelest, on siiani heal juhul teeninud asjaomastelt mõistva peanoogutuse, halvemal juhul on hakatud vildakat sõnakasutust õigustama keele vaba „arenemisega“. Seda viimast on kuulda olnud küll pigem ingliskeelsete sõnade ülevõtmise õigustamiseks. Nii on arhitektide sõnavarasse ilmunud masterplaan, kuigi täpsemad vanemad laenud või ka omasõnad on olemas. Mis seal salata, pahatihti ei olegi eestikeelset vastet, nt render (renderpilt) jms.

Eks ta kipub nii olema, et iga valdkonna inimestel kujuneb välja oma n-ö salakeel, millest teised ei pruugi aru saada ja ka ÕS ei aita. Või mis siin kõrvalseisjatest rääkida, isegi ei saa alati kolleegi jutust aru. Mõnikord aetakse lause lisaks võõrastele sõnadele ka eriti keeruliseks, nii et lugejal järg päris käest läheb. Kui paluda asja seletada, selgub enamasti, et mõtet annab siiski kirja panna täitsa arusaadavas emakeeles, aga harjumus kasutada siseringitermineid ja end kantseliidis väljendada istub paljudes arhitektides sügavalt sees. 2017. aastal kirjutasin arhitektuuriauhindade üleandmise galaõhtu tarvis arhitektuurikeele teemal sketši. Otsisin välja rea arhitektide artikleid, mille põhjal nali sai kokku kirjutatud. Tulemus oli vinti peale keeramatagi üsna absurdimaiguline.1 Sõnavara juurutamine algab juba koolis, kus sel teemal on küll palju räägitud, aga pole siiani tegudeni jõutud. Õppekavade ja ainenimetuste puhul kaasneb keeleparandusega nii keerukas juriidiline protsess, et osakondade dekaanid sokutavad selle ülesande kui kuuma kartuli järgmise juhi kaela.

Kõigile arusaadav keel on aga hädavajalik, kui suhtlus on rahvusvaheline, kui on vaja tõlkida, koostööprojekte teha, hankeid korraldada jne. Kui me siin eesti keeleski üksteisest aru ei saa, siis teise keelde tõlkides läheb asi päris käest ära. Tõlkimise teeb keerukaks ka see, et eri maadel on sama mõiste puhul kasutusel erinevad terminid või tähendab sama sõna sisult erinevat tegevust või dokumentide kogumit.

Mis muud kui oskuskeelt looma. 2021. aasta algul võtsidki arhitektide ja ehitusinseneride liidu juhid erialakeele fookusesse. Haridus ja teadusministeerium eraldas arhitektuuri ja ehitustehnilise oskuskeele arendamiseks ka väikse toetuse ning koos moodustati terminikomisjon, kuhu kuulusid Riho Oras, Targo Kalamees ja Tiia Ruben inseneride ning Katrin Koov, Ingrid Mald ja mina arhitektide liidu poolelt. Tõsi, juba 2015. aastal oli alustatud arhitektuuri oskussõnastiku koostamisega, ent keskendudes ajaloolise arhitektuuri terminitele.

Kujutasin ette, et mis see siis ära ei ole: kümmekond aastat tagasi sai Sirbi arhitektuuritoimetajana enamiku arhitektuuri- ja ehitusvaldkonna sõnadega rinda pistetud ja koos keeletoimetajaga neid õigeks aetud ning tegevarhitektile peaks valdkonna terminite seletamine ka kukepea olema.

Pärast paari koosolekut oli selge, et isegi arhitektidel ja inseneridel on pahatihti üsna erinev arusaam nii ehitusvaldkonnas kasutusel terminitest kui ka projekteerimisetappide struktuurist.

Alustasime üldisematest mõistetest, mis puudutavad ehitamist ja projekteerimist, ent jäime juba esimeste terminite juures toppama. Arutlused ja vaidlused venisid teinekord hirmutavalt pikale ja kui ka koosoleku lõpuks tundus, et paar sõna sai juba peaaegu paika, tuli mõne päeva pärast ikkagi töögrupi liikmelt kiri, et nii ei lähe kohe mitte, sest meie valdkonna inimesed pole selle terminiga nõus, ja järgmisel kokkusaamisel alustasime otsast peale.

Keeletöögrupp jõudis kokkuleppele, et projektdokumentatsioon on edaspidi ehitise projekt (kas siis hoone või rajatise projekt) ja kogu ehitusprotsessi üldnimetuseks jääb ehituse arendusprojekt.

Margit Mutso

Mis asi on ehitusprojekt? Mida märgib näiteks iga päev kasutusel termin ehitusprojekt? Kui arhitektid on ehitusprojektiks nimetanud kogu projektdokumentatsiooni, mida on vaja hoone püstitamiseks ja selle ümbruse kujundamiseks, siis projektijuhtimise valdkonnas tähistab see sõna pigem projektipõhist ehitamist, ehitusprotsessi kõiki faase, algusest lõpuni, nagu näiteks Muski kosmoseprojekt. Riho Orase juhitud lahkamisprotsessil tõdesime, et sõna ehitus on ehitamise sünonüüm, mis märgib tegevust, mille tulemusel tekib uus ehitis või muutuvad ehitise füüsikalised omadused (ka lammutamine on ehitamise liik) ja/või väljanägemine ning projekteerimistöö tulemusel valminud dokumentatsiooni nimetamine ehitusprojektiks ei ole seega kohane. Jõudsime töögrupis kokkuleppele, et projektdokumentatsioon on edaspidi ehitise projekt (kas siis hoone või rajatise projekt) ja kogu ehitusprotsessi üldnimetuseks jääb ehituse arendusprojekt. Sõnaga: arusaamatuse vältimiseks kaotasime ehitusprojekti üldse pildilt. Tõsi, avastasin nüüd artiklit ette valmistades, et ehitusprojekt on Sõnaveebis, kuhu ehitiste projekteerimise terminibaasi kõik terminid sai üles laaditud, ehitise arendamisprojekti kõrvale sünonüümina vaikselt juurde hiilinud. Ehitusringkonnas selle sõna kasutamisest nii lihtsalt ei loobuta – eks ta ole ju ka hea lühike ja mugav.

Ehitusprojekti kadumine projekti­paki tähenduses tekitas ka kõige suurema diskussiooni arhitektuuri ja inseneriteaduse terminipäeval2, kus töögrupp tutvustas oma töö tulemusi huvilistele. Arhitekt Ingrid Aasoja-Zverev tõi näiteks välja, et senise termini ehitusprojekt mõistesisusse ei kuulunud ainult hoone joonised, vaid see hõlmas teavet ka ehitamise, ehitusplatsi korrashoiu jmt kohta. Seega kehtestatakse sellega nõuded ka ehitusele ehk ehitamisele, mitte vaid ehitisele. Ilmselt tuleb selle terminiga veel edasi tegeleda.

Mis on üldse ehitis või eskiisprojekt? Teine pealtnäha lihtne sõna ehitis tekitas samuti töögrupis arutelu, sedakorda kujunes see üsna lõbusaks. Ehitusseadustikus on kirjas, et ehitis on „inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest“. Ei ole vist kõige arusaadavam definitsioon: asi, mille eesmärk eristab teda teistest asjadest. Kui aga hakata mõtlema, kuidas ehitist määratleda, ja teha seda nii, et see peaks vastu ka näiteks kohtu risttules, siis võib päris ruttu ummikusse joosta. Kas näiteks merekaldale veetud troll suvituspaigana on ehitis või mitte? Aga ratasteta haagissuvila? Või kas maastiku­kujundamise käigus loodud küngas on ehitis? Aga tiik, koobas või kraav? Umbes tunniajase arutelu järel panime kirja võimalikult lühikese definitsiooni: ehitis on aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv inimese ehitatud objekt. Selgitusse lisasime, et ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks (viimase määratluse alla kuuluvad ka maastikuobjektid) ja et ehitisteks ei peeta registrisse kantud sõiduvahendeid.

Üks tulisemaid aruteluteemasid oli arhitektide-inseneride töötoas termin eskiisprojekt. Mitte et mõistet oleks olnud raske määratleda, kuid sellest, kuhu projekteerimisel eskiisprojekti koostamine paigutub ja milline on selle kaal, said insenerid ja arhitektid kardinaalselt erinevalt aru. Insenerid eskiisprojekte ei tee, nende projekteerimisprotsess algab üldjuhul eelprojekti staadiumist ja kõik, mis toimub enne seda, on ettevalmistus projekteerimiseks. Nii ka eskiisprojekt. Arhitektidele seevastu on eskiisprojekt kõige olulisem etapp, mil mõeldakse välja kogu ehitise idee, toimesüsteem, välimus, materjalikäsitlus, paigutus krundil, ümbruskonna maastikulahendus jpm. Arhitektuurivõistlustel võistlevad just nimelt eskiisprojektid, mille tegemiseks kulub kuid, ning kui keegi kõrvalt ütleb, et sellist projektistaadiumi me üldse ei tunnista, siis pole ime, et arhitektid, ka kõikse leebemad, hakkavad uksi paugutama. Päris tihti on vaja juba eskiisprojekti etapis kooskõlastada see näiteks omavalitsusega või tutvustada seda naabrile.

Vastasseis arhitektide ja inseneride vahel lõppes, nagu intelligentsetele inimestele kohane, kompromissiga. Termini ehitise projekt selgituses sai nimetatud eskiisprojekt, eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt selle osadeks, mitte aga etappideks või staadiumideks, nagu on arhitektidel siiani olnud tavaks. Sisuliselt on need muidugi ikka projekti eri staadiumid, eri arengujärgud, millest eskiis on arhitektile kõige esimene, aga head suhted inseneridega maksavad rohkem kui see üks sõna. Eks salaja võib ju ikka eskiisprojekti kirjanurka lahtrisse „etapp“ kirjutada „eskiis“. Olgu siinkohal ära toodud ka terminiga eskiisprojekt tähistatud mõiste definitsioon: ruumilahenduse või tehnilise lahenduse üldpõhimõtet kujutav arhitektuuri- või insenerilahenduste kavand koos selgitustega (esitatakse kavandatava ehitise terviklik visioon ja toimimise põhimõtted). Nagu näha – ka inseneridele jäi võimalus eskiisi tegemisel kaasa lüüa.

Ei mingit arhitektuurset projekti enam! Alguse juurde tagasi: üks esimesi termineid, mis sai suurema valuta ära korrastatud, oli arhitektuurne projekt. Seda enam ei ole! On arhitektuuriprojekt, nii nagu on ka arhitektuuriidee, arhitektuurimõte, arhitektuurivisand, arhitektuurimakett, arhitektuurivõistlus jne. Tõsi, mingi vorm, skulptuur või installatsioon näiteks, võib olla vägagi arhitektuurne, nii et päris prügikasti pole seda sõna teadagi põhjust visata. Inseneride valdkonna konstruktiivse projektini seekord veel ei jõutud ja tehnikaülikool jätkab konstruktiivse projekteerimisega. Vägisi tahaks küsida nagu Katrin Koov samal teemal kirjutades: kas konstruktiivse projekti kõrval saaks rääkida ka ebakonstruktiivsest projektist?3

Seekord sai paika umbes 60 ehitus- ja arhitektuurivaldkonna mõiste definitsioon ja see, ma loodan, on alles tagasihoidlik algus. Kõikvõimalikud sõnad, nagu ventkambrid, eriosad jms, mis ikka projekteerijate töölaual figureerivad, ootavad kannatamatult oma järge. Osa asju, nt parametric architecture või generative architecture, on arhitektuuris alles nii uued, et nende mõiste määratlemiseks ja terminiga tähistamiseks läheb veel aega.

Sõnaveebist saab otsida sõnu ühekaupa, kuid arhitektide ja inseneride liidu kodulehel on kõik kokkulepitud terminid koos mõistete definitsiooniga korraga kättesaadavad, ühes tabelis.4 Loodan väga, et erialase terminivara korrastamise võtavad ette ka disainerid, kelle valdkonnas on viimase kümnendi jooksul lisandunud lausa uusi erialasid, mille seletamine eemalseisjale üle jõu käib. Mõtlesin sellele just hiljuti, kui tuli uudis, et on saabunud tõhustusdoosid, mis on disainitud koroonaviiruse omikrontüve variantide BA.4 ja BA.5 vastu.5 Tundub, et kuskil on avatud vaktsiini­disainerite eriala.

Tänan siinkohal inimesi, kes mõtlesid terminite teemal meiega kaasa, andsid tagasisidet ja tegid ettepanekuid! Samuti Eesti Keele Instituudi keele­spetsialisti Maire Raadikut, kes kujundas keeleinstituudis juurutatavale keelevabadusele vaatamata meie töö keelereeglitele vastavaks. Sõna on küll vaba, aga kui sellest aru ei saada, on tast vähe kasu.

1 Vahesketš „Lind“ 

2 Terminipäev 10. XI 2022.

3 Katrin Koov, Arhitektuuriterminid said selgemaks, uued mõisted, rollid ja väljundid sõnastatud. – ehitusest.ee 25. VIII 2022.

4 http://www.arhliit.ee/avalikud_dokumendid/terminid/

https://www.ehitusinsener.ee/kasulik-info/terminivara/

5 BA.4 ja BA.5 vastu disainitud vaktsiinid jõudsid Eestisse. – mu.ee 30. IX 2022.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht