Pictures from Jamaica, NY. Minireisikiri.

TIIT HENNOSTE

Kolmapäev. Jama algab juba Helsingis, kui telefon keeldub võrku minemast ja New Yorgi lend jääb hiljaks, nagu Finn­airil tavaks.

Neljapäev. Oleme korteris Jamaica tagaotsas. On selline Queensi linnaosa (Queens on New Yorgi linnaosa). Elame kuuendal korrusel. Tuttav vanaproua elab 15. korrusel, mis tegelikult 14. korrus. 13. puudub. Teiste tuttavate juurde minemine nõuab külma kõhtu, sest 11. korruse korterisse pääseb kitsa rõdu kaudu, mis kõrgub linna kohal. Catwalk. Ka vargal peavad olema head närvid. Aga see-eest neil on 13. korrus olemas.

Jamaica on horisontaalselt kihiline. See tähendab, et vaese näoga avenüült kvartal kõrvale algavad jõukate eramajad, üks koledam kui teine. Just meie elukoha tagant jõuab kaheksa minutiga maja ette, kus on sündinud Donald ise. Maja pilt on Wikipedias olemas, aga see valetab. Tegelikult on majaesine maltsa kasvanud. Ne uvažajut.

Telefon ei lähe ka USA võrku, songi kuidas tahad. Proovin panna võrku arvutit. Ei õnnestu. Nüüd saan aru, mida tähendab, kui kogu su side maailmaga on ühes kohas, nagu nii väga soovitatakse. Ei saa helistada, ei saa anda digiallkirja, ei saa maksta pangaarveid. Ei saa isegi telefonifirmasse sisse, et uurida viga. Kui sind ei ole võrgus, siis ei ole sind olemas.

Neljapäev. Kõik on poes poole kallim kui kümme aastat tagasi. Ostan mingi loomalihafrankfurteripaki. Tehtud juba aastast 1938, nagu proudly teatab kiri pakendil. Vorsti maitse on kirjeldamatu ja nii jube, et naine keeldub pärast esimest killukest resoluutselt. Halvaks läinud ta sealjuures ei ole, vähemalt minu kõhule mitte. Hiljem mõtlen, et oleks pidanud säilitama ühe vorsti ETV ja Reikopi jaoks.

Reede ja laupäev. Ilmateade lubas meile sooja, ikka 24 kraadi ja veel enamgi. Ja nii oligi kaks päeva. Laupäeval hakkab sadama ja temperatuur kukub 16 peale. Vihmavari laguneb ära. Sõidame Bloomingdale’si, mis on meile lähemal. Seal pakub müüja meile mõnda juhuslikku vihmavarju. Saame aru, et rikkad vihma all ei kõnni. Läheme Macy’sesse. Varjud on täpselt samas kohas, kust ma oma lagunenu enam kui kümme aastat tagasi ostsin. Ostan vana varju koopia ja panen romu samas prügikasti.

Pühapäev. Sajab. Sõidame Union Square’ile Barnes & Noble’i suurde raamatupoodi. Saalid on riiulitest pooltühjad, keskel hõredad lauad raamatutega. Terve korrus lastele, pool korrust kohvikut jms. Kurb ja masendav näide raamatu­müügi kuhtumisest 25 aasta jooksul.

Esmaspäev. Sajab. Teisipäev. Sajab. Newyorklased on lausa solvunud nii pika vihma peale. Olla viimase sajakonna aasta vihmaseim sügis.

Neljapäev. Katsetan veel ühte vorsti. Hebrew national made premium cuts of 100% kosher beef. Kas see on ka koššer maitse, ei tea, aga vorst on päris söödav.

Reede. Elu läheb päris hulluks. Paduvihm. Metrooliinid jäävad seisma. JFK lennuväljal sajab korraga maha 200 milli­meetrit vett. Ameerika telefon saadab pidevalt teateid, et olukord on eluohtlik ja tuleb püsida kodus. Tegelikult on tänavatel rahvast küllaga. Seda näeme, kui vantsime pool tundi veel toimiva teise liini rongi pealt koju.

Laupäev. Vihm jääb vaikselt üle. Lubatakse päikselist nädalat. Hakkame ära sõitma. Finnair pakub öösöögiks progressiivset veganmakaronitoitu ja selle kõrvale salatit, mis meenutab suhkrustatud saepuru. Ilmselt ka progressiivne. See on liig isegi mulle, kes ma lennukitoidu alati ära olen söönud. Ja hommikul antakse ainult juua. Progressiivselt. Aga pakutud küpsis on ikka Oreo, keda kutsutakse teadupärast Vene suhete pärast boikottima.

 

PS. Miks ma kirjutan seda kurvapoolset juttu. Lihtsalt lohutuseks. Kodus ootab kümne päeva lehepakk, internet ja eesti keel. Ja neist lendab pähe tunne, et kogu Eesti elu on üks konservatiivide copy ja paste. Ikka Espak või Vahtre või ennast hüsteeriasse röökinud Helme juunior. Aga ei, Vikeraare vahelt ilmub välja radikaal Pärnits, kes kuulutab, et maailm ei vaja eesti keelt ja kõrgharidust võiks pakkuda veel enam inglise keeles. Veidi meenutades on seegi kahjuks copy-paste, sest juba 2016 teatas keegi Margus Niitsoo: mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem. Tema töötas viimati võitlusrühma Salk heaks.