Pissimine on inimõigus!
Tartu bussijaam. WC külastamine maksab 40 senti, maksta saab kaardiga või sulas, aga kaardimakseterminal ei tööta. Bussijaama töötajal hakkab meie kuueaastasest tütrest kahju ja ta laseb lapse tasuta sisse.
Valga raudteejaam. WC külastamine maksab 50 senti, maksta saab ainult sularahaga, aga kassiir ei saa 20eurost lahti vahetada. Kohmitseme kõik kotid ja taskud läbi, leiame viimase 50sendise ja laps saab vetsu. Meil jääb käimata.
Valga-Riia rong. Rong ise on ehe, vanaaegne ja palav, WC on tasuta, aga selle ust avades meenuvad mulle vanemate mälestused nõukaaegsete rongide pikantsetest tualettruumidest. Ühesõnaga, ebasanitaarne – jääb ära.
Riia raudteejaam. Sissepääs tualettruumi maksab 50 senti, maksta saab ainult sularahas. Ostame tolle õnnetu 20eurose eest jääkohvi, et saaks põiekergenduseks vahetusraha.
Riia-Vilniuse rong. Olen vist mugava transpordi taevas. Rong ise on jumalik, tualettruum tasuta, puhas ja täpselt nagu meil Elronis.
Vilniuse turg. WC-pilet maksab taas 50 senti, maksta saab ainult sularahas. Tasku on münte täis, aga vetsust õhkuv kloori ja väljaheidete lehk peletab meid eemale.
Šiauliai peatänav. Tasuta luks-WC. Rohkem ei kommenteeri.
Šiauliai kõrvaltänav. Tasuta Toi Toi peldik. Aga puhas.
Šiauliai raudteejaam. WC on tasuta ja täiesti puhas. Šiauliai on vist Baltimaade vetsuparadiis.
Riia-Tartu Lux Expressi buss. Laps ütleb, et vets on väike, aga normaalne.
***
Mulle tundub arusaamatu, et ikka veel peetakse täiesti harilikuks sellist tegevusala nagu vältimatu füüsilise vajaduse pealt rahateenimine. Kuulsin hiljaaegu, et sissepääs Türi lillelaadale maksis kolm, aga laadal WCs käimine tervelt kaks eurot. Kümne euro eest sai osta päevapileti, mis tagas terveks päevaks piiramatu sissepääsu tualettruumi. Kõlab täiesti jaburalt. Samamoodi kõlab jaburalt, kui omavalitsus ei pea piisavalt tähtsaks paigutada avalikesse kohtadesse joogikraane või istepinke, nii et kohalikud peavad nende jaoks kaasava eelarve hääletusega raha küsima. Seda enam rõõmustas mind uudis, et Tallinn rajab kuumalaine korral esimesed avalikud, kõigile ligipääsetavad jahutuskohad, kus ootavad palavuse ohvreid 22kraadine õhutemperatuur, tasuta joogivesi ning istumis- ja lamamiskohad. Nii inimlik, nii normaalne!
Kui avalik ruum on poliitiliselt laetud ruum, sest see sõltub paraku linnaisade maailmavaatelistest otsustest, siis on ka pissihäda, joogijanu või väsimus poliitiliselt laetud vajadused. Midagi niisugust väitsid ka kuraator Kati Ots ja graafiline disainer Mai Bauvald, kes korraldasid 2021. aasta Paide arvamusfestivalil aktsiooni „Pissimine on inimõigus!“. Aktsiooni raames sai linnarahvas keskväljakul festivali ajal tasuta kasutada hügieenitarvetega varustatud avalikke tualette, mille ustele olid paigutatud sooneutraalsed piktogrammid.
Vetsuaktivism ei ole sugugi ainult nüüdisaegne asi: juba 1969. aastal marssis California rahvasaadik March Fong Eu sisse sealsesse parlamendihoonesse ning purustas kuvaldaga tualetipoti protesteerimaks selle vastu, et pissuaare saavad mehed tasuta kasutada, kuid naistele on avalikud WCd tasulised. Umbes samal ajal sai USAs alguse kodanikuühendus Ameerika Ühendriikide Tasuliste Käimlate Likvideerimise Komitee (Committee to End Pay Toilets in America), mis tegi nii tublisti lobitööd, et muidu elitaarses Ameerikas ei tule enamasti siiamaani avalike tualettruumide kasutamise eest maksta. Viimastel aastatel on vetsuaktivistid võidelnud aga sooneutraalsete WCde nimel, et ka mittebinaarsetel või transsoolistel inimestel oleks mugav avalikus kohas põit tühjendada.
Aga enne, kui algab Suur Balti Vetsuliikumine, tuleb mõelda loovalt ja külastada neid tualettruume, mille kasutamise eest ei ole õnneks (veel) otsustatud raha küsima hakata. Mõned vihjed, kust sellise leiab: Tartu ülikooli peahoonest ja teistest õppehoonetest, Tartu ülikooli raamatukogust, Oskar Lutsu nimelisest linnaraamatukogust, Tartu kaubamaja kolmandalt korruselt. Head kasutamist!
PS. Põrgus on omaette koht ka toitlustusasutustele, kus küsitakse kraanivee eest raha. Ja kus menüüd näeb vaid QR-koodiga!