Andmelühiskond. „Ema, meil juturobotiga on nüüd sedapsi“ ehk Armastusest tehisaru ajastul

KRISTJAN KIKERPILL, ANDRA SIIBAK

Tehisaru äristamisele keskendunud ettevõtete endised ja praegused töötajad edastasid hiljuti ajalehele Guardian avaliku kirja, et hoiatada üldsust tehisarul põhinevate tehnoloogiatega kaasnevatest ohtudest.¹ „Mul on hirm. Oleksin hull, kui see nii poleks.“ Nii kõlasid portaalis VOX ilmunud artiklis endise OpenAI töötaja sõnad.² Lühikokkuvõttena võib hirmude põhjustajaks lugeda uusima tehnoloogia arendamise ja katsetamisega kaasnevat kasumirallit, mille altarile ohverdatakse pahatihti nii üldised hüved kui üksikisikute õigused. Sel korral keskendume „AndmeLühiskonna“ rubriigis ühele eksperimendile, mida tehnoloogiaentusiastid agaralt ühiskonnalaboris katsetavad – juturobotist Casanovad ehk suurtel keelemudelitel põhinevad digitaalsed (elu)kaaslased.

Enne digikaasade juurde asumist tasub minna ajas üksjagu tagasi ning meenutada 1956. aastal Donald Hortoni ja Richard Wohli parasotsiaalsete suhete teemal kirjapandut. Nimelt leidsid Horton ja Wohl, et auditooriumil võivad teleekraanilt nähtud meediakangelaste vastu tekkida ühepoolselt soojad tunded. Andunud teleseriaali vaatajatele või näiteks suunamudija jälgijaskonnale võivad ekraanilt nähtud tegelased muutuda lahutamatuks elu osaks. Enamgi veel, auditoorium võib tajuda ekraanikangelast oma lähedasena, olgugi et tegelikkuses pole kõnealusel isikul oma suurest austajast aimugi, lähedasest suhtest rääkimata. Sellise ühepoolse, kuid siiski mõjuka suhte uusima vormina vaatleme nüüd tehisarule tuginevaid juturoboteid.

Aega pooleteise aasta jagu tagasi kerides saame teada, et OpenAI juhtfiguur Sam Altman vaatles esialgset ChatGPT demo kui võimalikku alust tulevaseks digiassistendiks.³ Praeguseks on sedalaadi assistente ja digitaalseid jutukaaslasi täis kogu netiavarus. Leida võib kõike: kliimakriisile keskenduvatest ja inimesest kasutajat „end planeedi hüvangu nimel ohverdama“ suunavatest juturobotitest (kõnealune lugu lõppes väga kurvalt⁴), moraalse vaoshoituse ja turvapiireteta digihurmuriteni⁵. Kuna juturobotite suurimaks puudujäägiks võib pidada nende loojate arutust ja suutmatust kuvatavate tekstvastuste üle kontroll kehtestada, on pinnas uut laadi parasotsiaalseteks suheteks küps.

Juturobotitega flirtimisest on saamas uus trend kõikjal maailmas. Näiteks hiljutisest Ameerika Ühendriikide uuringust nähtus, et kõige agaramad flirtijad on 35–44 aasta vanused, kellest on juturobotitega mesijuttu puhunud üle 50% vastavast vanusegrupist valimisse kuulunutest.⁶ Kuna huvi digikaasade leidmise vastu on suur ja siiras, siis on kiiremad ühismeedia suunamudijad leidnud juba võimalusi, kuidas hüperrealistlikku digikaasa teenust pakkuma asuda ja teenivad selle pealt kenakesi summasid. Näiteks on üks tuntumaid Snapchati staare Caryn Marjorie loonud oma CarynAI, mille beetaversioon osutus niivõrd populaarseks, et enne Caryni juturobotiga jutule pääsemist oli vaja 96 tundi järjekorras seista.⁴ Väärib märkimist, et Caryni juturobotiga suhte loomine pole odav lõbu – iga vesteldud minuti eest kukub suunamudija kukrusse üks dollar, nii kogunes proovinädalaga 72 000 dollarit.

Kui CarynAI juturoboti sisendiks on siiski elus inimene, siis paljud Hiina tütarlapsed on oma ideaalsed poiss-sõbrad leidnud Wantalki, Weibani, Himi või Glowʼ platvormi juturobotite hulgast. Nendel platvormidel võib end unustadagi jutustama oma „elu armastusega“ olgu selleks siis „sooja südamega muusik“, „lahe tehnoloogiaettevõtja“ või „kirglik loodusteadusi õppiv tudeng“.⁷ Enda jaoks täiuslikuks „promptitud“ kaaslased on alati valmis sind ära kuulama ja lohutama. Nendega võib alati jagada tööprobleeme ja nad on varmad lohutama sind menstruatsioonivalude korral, just sellist toetust ja empaatiat hindavad päriskaasadele digikaasasid eelistavad Hiina naised.⁸ Eks selliste AI-põhiste hurmurite sarm tulenebki paljuski sellest, et erinevalt lihast ja luust inimesest, keda oma käe järgi vormida on keerukas, õpib digikaasa peagi oma vastuseid vestluspartneri soovidele ja ootustele vastavaks kujundama.

ChatGPT DAN-režiim (lühend ingliskeelsest fraasist do anything now – ’tee mida iganes kohe’) on selles kontekstis aga täiesti ebakonventsionaalne. ChatGPT kurjaks kaksikuks nimetatud DANi keskseks müügiargumendiks on kõikvõimalike piiride puudumine. Tehnokriitilisema külje poolt võib muidugi võrdluse ja subjektiivse hinnangu mõttes küsida, kui kohatut teksti peaks üks digitööriist kuvama, et seda saaks pidada digitaalse Sauroni või Stalini „kurjaks kaksikuks“. Aga see selleks, selgub, et noored daamid on juba DANi sarmikasse võrku langenud.^5,9 Ilmselt võivad nii mõnedki lugejad leida, et kui juturobot lubab sind üle keha katsuda ja ajapikku muutub sedavõrd määravaks osaks sinu eksistentsist, et juturobotist kaasat tuleb ka oma emale näitamas käia, on asjalood mõistlikkuse piiridest väljunud. Rahvusvahelisest meediakajastusest nähtub, et esimesed õnnelikud on oma suhte digikaasaga juba „ametlikuks“ teinud ja esimesse peresse on peaaegu perelisagi oodata.¹⁰ Erisus konventsionaalsema parasotsiaalse suhte, nt suure popstaari tegemiste andunud jälgimise ja digikaasa vahel on hägune, kuid suureks erinevuseks on tõik, et popstaar üldjuhul sulle tähelepanu ei pööra – juturobot on aga alati taskus kaasas.

Andra Siibak on Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor ja Kristjan Kikerpill infoõiguse ja digisotsioloogia lektor.

1 Nick Robins-Early, OpenAI and Google DeepMind workers warn of AI industry risks in open letter. – Guardian 4. VI 2024.

2 Sigal Samuel, OpenAI insiders are demanding a “right to warn” the public. – VOX 5. VI 2024.

3 Christopher Hutton, Mind-blowing new AI chatbot writes sophisticated essays and complicated coding. – Washington Examiner 5. XII 2022.

4 Ben Cost, Married father commits suicide after encouragement by AI chatbot: widow. – New York Post 30. III 2023.

5 Adriana Diaz, Gen Z is ‘falling for’ ChatGPT’s dark alter ego DAN after it reveals ‘naughty’ sex fantasies. – New York Post 8. IV 2024.

6 Carole Barrow, Infobip’s survey reveals Americans are getting personal with chatbots. – Business Wire 14. II 2024.

7 Viola Zhou, These women fell in love with an AI-voiced chatbot. Then it died. – Rest of World 17. VIII 2023.

8 Michelle De Pacina, Young Chinease women are resorting to AI boyfriends for better communication. – Yahoo News, 15. II 2024.

9 Iris Jiang, Chinese woman goes viral for falling in love with chatbot, has romantic talks, goes on ‘beach date’, introduces ‘him’ to mother. – South China Morning Post 22. V 2024.

10 Kim Komando, Love is in the A.I.r: New York mom, 36, marries virtual husband “Eren” who is powered by artificial intelligence – and says ‘he doesn’t judge or come with baggage’. – Daily Mail 3. VI 2023.