Loomade jaoks oleme loonud düstoopia

Kunstlik konstruktsioon, et inimene asub loomadest kõrgemal, on kõikide probleemide aluseks.

KADRI TAPERSON

Rahvusvaheline loomaõiguste konverents toimub Eestis juba kaheksandat korda. Sel aastal koos Kriitiliste Loomauuringute Euroopa Assotsiatsiooni (EACAS) samuti kaheksanda konverentsiga. Korraldajad on Loomus ja Eesti Vegan Selts, konverentsi peetakse inglise keeles ja virtuaalselt.* Virtuaalne oli ka rahvusvaheline ümarlaud, kus neljakümne neljast esinejast viis vastasid küsimustele loomaõiguste hetkeseisust ja tulevikust.

Martina Davidson on Brasiilia Rio de Janeiro föderaalülikooli (UFRJ) doktorant bioeetika, praktilise eetika ja rahvatervise erialal. Ronnie Lee on aktivist, üks Loomade Vabastusrinde (Animal Liberation Font, ALF) loojaid. Ka Brett Mills on Ühendkuningriigist, Edge Hilli ülikooli inimeste ja teiste loomade vaheliste suhete uurimise keskuse liige ning meedia- ja kultuuriuuringute auprofessor East Anglia ülikoolis. Neljas ümarlauda istunud konverentsiettekandja Heldi Marleen Lang on Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige, kes kaitseb paari päeva pärast Tartu ülikoolis bakalaureusekraadi filosoofias. Vivek Mukherjee on India õigusteaduste ülikooli (NALSAR) dotsent, kes juhib ka loomadega seotud seadusandluse keskust.

Loomaõiguste liikumine on ülemaailmne, mis on suuremad saavutused, ideed, aga ka suuremad takistused just viimasel ajal?

Brett Mills: Viimase kümne aasta jooksul on kõige hämmastavamaks saavutuseks veganluse normaliseerumine. Pikk tee on veel minna, aga mitmetes Euroopa riikides tundub see olevat päris tavaline elustiil ja vegantoitu leiab paljudest poodidest ja söögikohtadest. Suuresti on see juhtunud tänu nooremale põlvkonnale, kellel on meist erinev suhtumine loomadesse, eetikasse, keskkonda. Suurim takistus on endiselt lihatööstus ja globaalne kapitalism, mis suhtub loomadesse kui vahenditesse.

Ronnie Lee: Meil siin Ühend­kuning­riigis on huvitav areng – viimasel ajal kasutatakse järjest rohkem otsest tegevust (direct action) inimeste teadlikkuse tõstmiseks loomadest. Üks grupp nimega Animal Rising päästis näiteks kuninglikule perele kuuluvast farmist kolm lambatalle jne. Samas on selle rühma tegevusest saanud suurema sõnumi edastamisel takistus, sest meediakajastus ei räägi midagi veganlusest, ehkki neil on see võimalus.

Heldi Marleen Lang: Tähtis on arusaam, et kliimakriis ja loomade õigused on omavahel tihedalt seotud. Loomade tööstuslik kasvatus on üks suuremaid looduse ja loomuliku tasakaalu hävitajaid. Kui ei tegeleta loomaõiguslusega, siis järelikult ei tegeleta tõsiselt ka kliimakriisiga. Õnneks on see sõnum hakanud põimuma.

Martina Davidson: Ma usun, et dekoloniseerimine on kriitiline telg rassismi, spetsiesismi ja ontoloogiliste binaarsuste suhtes, mida on läbi koloniseerimise kehtestatud ja säilitatud. Koloniaalne mõtlemine ongi suurimaks takistuseks, et näha spetsiesismi vastaseid süsteemseid alternatiive (ja samal ajal ka antirassistlikke, transfeministlikke, antikapitalistlikke).

Vivek Mukherjee: Suurim saavutus on loomakaitse idee ja irooniliselt on see ka üks suurimatest arengu takistustest. Las ma selgitan! Loomakaitse, mis toetub utilitarismile, muutus 1960ndate lõpus 1970ndate alguses seadusandluse ja valitsemise osaks. Loomakaitse kõige suurem panus loomade vabastamisse on see, et ta tegi loomad inimeste jaoks nähtavamaks. Postmodernsed teadlased peavad seda pilku pöörama ja viima teooria selles suunas, kus subjekti objektistamine tehakse küsitavaks. Heaolu valitseb siiani loomade küsimuse diskursust, peamiselt sellepärast, et seda saab seadusega määratleda. Samal ajal on imelik näha, et loomade väärkohtlemine tekitab avalikkuses küll pahameelt, aga tihti ei järgne sellele seaduse sekkumist. Seadus ja valitsemine on alati sabassörkijad. Poliitilise identiteedi puudumine on teine ülesanne, mida poliitikateadlased peavad lahendama.

Aga kitsamalt? Teie enda regioonis? Mis on takistused ja millised

edasiminekud?

Brett: Ühendkuningriigis on suurim mure Brexit. Raske öelda, kuhu välja jõutakse leevendamaks Brexit tekitatud katastroofi ja püüdes seda näidata kui õnnestumist. Brexit mõjutab kahtlemata põllumajandust, töötajate kaitset ja keskkonnaregulatsioone. Aga see mõjutab kindlasti ka ülemaailmseid otsuseid. Samal ajal võeti Ühendkuningriigis eelmisel aastal vastu loomakaitse (tundevõimelisuse) seadus, mis on loomade tundevõimelisuse (sentience) kaitses suur samm edasi.

Ronnie: Arvan, et meie regioonis on kõige olulisem see, et nii palju veganeid kui võimalik levitaks veganideed omaenda kodukohas. Mulle teeb muret, et isegi nii lihtsa tegevuse jaoks nagu lendlehtede jagamine, on raske aktiviste leida. Siiski on see viimaste aastatega lihtsamaks läinud.

Vivek: Kõige haletsusväärsemas olukorras on pandeemiajärgsel ajal Indias hulkuvad loomad, eriti koerad. Mulle tundub, et oleme loonud kuju „teisest“, kes kehastub eriti selgelt nii hulkuvates kui hüljatud koertes, kelle arv suurenes pandeemia ajal. Need „teised“ mitteinim­olendid demoniseeriti antropotsentristlikule, ebakindlusele ja hirmule nähtamatu viiruse tõttu. India ei ole arengumaana oma kohustust mitteinimloomadest vähemuste suhtes täitnud.

Samas on metsloomade kaitse (loodus­kaitseseadus, 1972) paremini korraldatud kui põllumajandusloomade või lemmikloomapoodidest pärit loomade oma.

Heldi: Eestis häirib mind nii inimeste kui võimude suhtumine, et „on ka olulisemaid teemasid kui loomad“. Kui riik astuks samme, et kaitsta neid olendeid, kes ise enda eest seista ei saa, siis oleks ka inimestele hea elukvaliteedi tagamine tõenäoliselt lihtsam, sest sõnum oleks selge: „me ei tolereeri kannatusi“. Tugev kaart on see, et sobime hästi koostööd tegema nii Balti- kui ka Põhjamaadega, muidugi on tähtis ka Euroopa tervikuna. Viimased aastad ongi näidanud just koostöö jõudu ja seda, et teha nii, nagu teevad teised suuremad riigid, ei ole halb, kui nende meetodid on edukust näidanud.

Martina: Kui mõtlen konkreetselt Ladina-Ameerikale, siis ilmselt on meil siin natuke rohkem probleeme. Meil on nälga, iga 23 minuti tagant mõrvatakse politsei poolt noor mustanahaline mees, meedia räägib tihti femitsiididest ja transvestitsiididest, seega peab loomateemade strateegiavalikutes arvestama kogu paljusid inimesi mõjutava olukorra keerukust. Nii karmides oludes on raske aru saada, et loomade kohtlemine on ajaloolise sotsiaalse rõhumise kordus. Brasiilias on põllumajandusel palju võimu, kaasa arvatud maffiarühm kongressis ning aktivistide ja põliselanike mõrvad. Selles karmis reaalsuses ei ole Euroopas kasutatavatel meetoditel efekti, nii võib surma saada. Sellest hoolimata on meil spetsiesismi vastane liikumine olemas, mis kasutab oma strateegiates dekoloniaalsust. Sellised ühingud nagu Afro-Vegan Movement, Vegan Activism Uniso ja antikapitalistlikud loomaõiguslikud ühendused annavad lootust, et tekib arusaam – me peame minema kogu süsteemi vastu.

Elame võltsuudiste ja tõejärgsuse ajastul, mil tegutseb tehisintellekt. Millised on head ja millised halvad strateegiad loomaõiguste info levitamiseks?

Brett: Töötan meediauuringute alal ja arvestades, et nii paljud inimesed loovad oma arusaama maailmast läbi meedia, on mure tõejärgsuse ja võlts­uudiste pärast võtmeküsimuseks. Meediakirjaoskus on tähtsam, kui kunagi varem, inimesi tuleb aidata informatsiooni tõlgendada. Visuaalidel on endiselt võimu muuta inimeste arusaamu loomade olukorrast ja sellepärast tuleb neid muudkui juurde luua. Moraliseerimine ja jutlustamine on halvad taktikad. Parim viis inimeste veganluseni viimiseks on ise eeskujuks olla ja näidata, kui lihtne see on. Inimestele ei meeldi kuulda, et nad teevad midagi valesti, aga õigeid otsuseid teha ja lihtne elu neile meeldib.

Ronnie: Arvan, et me peame palju rohkem pingutama, et oma informatsiooni levitada. Ühismeedias jääb kergesti mulje, et info levib, aga tegelikult elatakse seal tihtipeale veganmullis, millest pole kasu.

Heldi: Tehismõistust ei peaks kartma, vaid tuleks õppida seda teatud piirini enda (ja loomade) kasuks rakendama. Tehismõistus tunneb inimeste käitumist ja kalduvusi, tõenäoliselt suudab see näiteks tööstusloomade piinu ja nende lõpetamise ideed inimestele osavamalt serveerida kui inimene, kelle jaoks on loomaõigused iseenesestmõistetavad. Tõejärgne ajastu võib kõlada hirmutavalt, aga loomade kannatused on hirmsad igas ajastus.

Martina: Anarhistlikust vaatenurgast usun, et otsene tegevus, rohujuure tasandil tegutsemine ja terviklik rõhumisevastane suund on kõige peamisemad. Ja kohalikud tegevused. Arvan, et Loomade Vabastusrinne on loomade vabastamise tee ka küberspetsiesistlikus ühiskonnas. Selliste gruppide olemas­olus, mis töötavad ausama maailma nimel ja mässavad institutsionaalse vägivalla vastu, on midagi kapitalismile väga ohtlikku. Vabastusrinne teostab end anarhistlike rakukeste kaudu, kus ei ole liidreid ega liikmete nimekirju, see on horisontaalne võitlus, ilma hierarhiata.

Vivek: Kunstlik konstruktsioon, et inimene asub loomadest kõrgemal, on kõikide probleemide aluseks ja seega me vajame muutusi kogu ühiskonnas, mitte ainult seadusandluses. See tundub muidugi utoopiline, aga peame kannatlikult selles suunas töötama. Näiteks räägin Loomuse konverentsil India kohtutes toimuvast kisklemisest inimtraditsioonide ja mitteinimloomade õiguste vahel India ülemkohtu 2014. aasta jallikattu otsuse põhjal. Kohus tegi otsuse härgade kasuks, keda sunniti osalema härgade võidujooksus. Tamil Nadu ringkonnakohus vaidlustas selle otsuse viidates teistele seadusepunktidele ja nüüd on juhtum jälle ülemkohtus. Ma väidan, et nii kaua kui loomade õigusi ei ole põhiseaduses, on raske vastu vaielda inimeste kultuurilistele-traditsioonilistele õigustele ja seega ei peaks aktivistid neid asju kohtusse andma, sest nii sai väga väikese piirkonna kultuuritraditsioon liiga palju tähelepanu.

Mis võiks olla kõige julgem utoopia seoses loomade eluga sellel planeedil?

Brett: Pole aimugi! Heitlen selle teemaga kogu aeg ja arvan, et see on tegelikult hea, ma oleks mures, kui kellelgi oleks valmiskujul utoopia olemas. Tundub, et loomi ei hakata enne õiglaselt kohtlema, kuni inimene lõpetab nende elusse sekkumise, aga ma ei tea, kuidas seda saavutada. Võtmeküsimus on mõista loomi kui indiviide, mitte karja­liikmeid. Isikuga suhtlemine on erinev rühmaga suhtlemisest, see paneb sind eetikat ja oma võimu ümber mõtestama.

Heldi: Hea elu loomade jaoks on tegelikult palju lihtsam, kui näiteks inimeste jaoks. Loomad ei vaja ideaalset riigijuhtimist, kuldkandikuid ega viimase peal tehnoloogiat, nagu arusaam utoopiast tavaliselt ette näeb. Nad vajavad lihtsalt seda, et inimesed oma ebaõiglase võimutsemise nende kallal lõpetaks. Ma ei tea, kas seda tuleks utoopiaks nimetada, kuid loomade jaoks on praegune maailm ju justkui düstoopia, kus nende saatus otsustatakse nende eest juba enne nende sündi.

Martina: Ma olen koos dr Anahí Gabriela Gonzálezega kirjeldanud utoopiat, mille kontseptsioon on nn metsikud liidud, mis baseeruvad loomafilosoofial ja loomi arvestaval poliitikal. Sotsiaalse õigluse eest võitlemine loob parema maailma meile kõigile.

Ronnie: Minu utoopia on muidugi selli­ne, milles inimesed ei rõhu enam teisi loomi ja see nõuab väga suuri muutusi selles, kuidas inimesed seda planeeti juhivad. See tähendab, et me kõik peame olema veganid, lõpetama jahipidamise, loomkatsed, loomaaiad, need meelelahutused, kus loomi kasutatakse jne. Inimeste arv maailmas peab kahanema, transpordisüsteemid ja põllumajandustehnika muutuma ning loomulikult tuleb lõpetada keskkonnareostus, sest see tapab juba praegu miljardeid loomi. See tähendab, et peame võimalikult vähe tarbima ja „elama lihtsalt, et teised lihtsalt elada saaksid“, nagu Gandhi ütles.

Vivek: Minu utoopia seisneb selles, et peaksime samasuse argumendist lahti saama. See mõte, et ühed loomad on intelligentsemad kui teised, ja need, kes on inimesega sarnasemad, väärivad paremat kaitsmist, viib selleni, et antropotsentristlikud teooriad muutuvad muudkui tugevamaks. Loomade õiguste kontseptsioon, mis põhineb liikide vajadustel, on unistus; kontseptsioon, et kõigile ühesugused õigused, võiks olla pigem taandatud.

* Kava ja esinejad https://loomus.ee/konverents

Tõlkinud Saara Mildeberg 

Vestlusringi täispikka ingliskeelset versiooni saab lugeda alates laupäevast aadressilt www.kadritaperson.com