Rahvusvaheline koostöö ehk Toome Euroopast sadu miljoneid ja arendame sellega oma teadusmahukat ettevõtlust

MART TOOTS, MIKK VAHTRUS

Teadus- ja tehnoloogiamahukal ettevõtlusel on palju võita rahvusvahelisest koostööst, ainuüksi Euroopa Liidu innovatsiooniprogrammidest on võimalik Eestisse tuua sadu miljoneid eurosid. Selleks et tihedas konkurentsis läbi lüüa, tuleb teha põhjalikke uuendusi ja rahvusvahelist arenduskoostööd. Eesti on võtnud eesmärgiks uuendusmeelse ja teadmispõhise majanduse kasvatamise. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (TAIE)¹ järgi saavutame selle ennekõike ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse kaudu.

Ühe probleemina on välja toodud, et rahvusvahelise teadus- ja arenduskoostöö potentsiaali ei ole maksimaalselt ära kasutatud. Sellele viitab ka näiteks Euroopa innovatsiooni edetabel,² kus meie innovatiivsete ettevõtete koostöö näitajad on punases.

Rahvusvaheline koostöö = raha. Üks peamisi võimalusi Eesti ettevõtjatel rahvusvahelises koostöös osalemiseks on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, mille kogueelarve perioodiks 2021–2027 on 95,5 miljardit eurot.

See on konkurentsipõhine raha, mille puhul ei ole piiranguid, kui palju toetust üks riik saab. See, kui palju Eesti ettevõtted sealt toetusraha ära toovad, sõltub sellest, kui vajalikke ja uuenduslikke tehnoloogiaid arendatakse ja kui aktiivsed rahvusvahelises koostöös ollakse. Tõsi, tihedas konkurentsis läbimurdmiseks on vaja oma ideed ka hästi esitada ja kaitsta.

Eelmisel perioodil (raamprogramm „Horisont 2020“) oli Eesti toetuse ja SKT suhtarvult kolmas. Järjepidevalt on kasvanud ka erasektori kaasatud rahastus, moodustades ligikaudu kolmandiku kogu rahastusest; esikohal oleval Küprosel on sama näitaja üle poole ning Soomes samuti peaaegu pool. Kui aga vaadata rahastuse määra elaniku kohta, jääme kõrgema SKTga riikidest siiski kaugele. Nende tasemeni jõudes oleks vaja kaasata igal aastal teadus- ja arendustegevuseks (T&A) rohkem kui 50 miljonit eurot lisaks (joonis 1).

Eesti ettevõtjate osalemist rahvusvahelises koostöös iseloomustab ka see, et suur osa toetusest on jagunenud väheste ettevõtjate vahel. „Horisont 2020“ programmis moodustas kümne kõige enam toetust saanud ettevõtte toetussumma üle poole kogu Eesti ettevõtete toetusest ehk 92 miljonist eurost. Nimelt 46,6 miljonit eurot jagunes kümne ettevõtte vahel (joonis 2), samas kui eri projektides kokku osales 159 ettevõtet.

Võimalused, mida riiklik tugisüsteem ei paku. Kindlasti tekib seda lugedes küsimus, milleks on üldse rahvusvahelist koostööd vaja. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks saab rahastust ka riiklikest programmidest (nt ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus ehk EIS, rakendusuuringute programm ja tootearenduse toetused). Riigisisene konkurents on ju väiksem ja osalemise tingimused või projekti läbiviimisega kaasnev bürokraatia lihtsamad. Pealegi on ettevõtjal võimalus tehnoloogia arendamiseks kaasata riskikapital või võtta laenu.

Kõige lihtsam, ja ka ettevõtete seisukohast mõjusam vastus on raha. Paratamatult on riigil piiratud ressursid ja riiklikud toetused on väiksemad kui ettevõtete tegelik vajadus. Samuti võib juba rakendusuuringute programmi näitel näha, et mida rohkem tekib teadus- ja tehnoloogiamahukaid ettevõtjaid, seda suuremaks kasvab kapitalivajadus edasiseks arenguks. Kui rakendusuuringute programmi maksimaalne toetus on kaks miljonit eurot, siis „Euroopa horisondist“ on koos omakapitaliinvesteeringuga võimalik kaasata pea 20 miljonit eurot. Peale selle, et rahvusvaheline koostöö võimaldab kaasata väliskapitali, toimib see ka rahastuse kordistajana. Nimelt viiakse rahvusvahelise koostöö projektid tihtilugu ellu suure konsortsiumiga, aga kuna teadmised jagatakse kõigi konsortsiumi liikmete vahel, siis võib ettevõtja saada sama panuse eest kümneid kordi rohkem teadmisi. Rahvusvahelise koostöö projektides osalemine suurendab ettevõtja nähtavust ja toimib kvaliteedimärgisena, mis võimaldab hilisemas arenguetapis kaasata täiendavat avaliku ja erasektori rahastust.

Lõpuks aitab see ka toote eksporditurul maha müüa. Soome ettevõtlust toetav ja arendav Business Finland (mille Eesti analoog on EIS) viis 2022. aasta alguses läbi rahvusvahelise koostöö toetamise teenuste ja toetuste hindamise,³ kus muu hulgas küsitleti „Horisont 2020“ osalenud ettevõtjaid. Peale eelnevalt mainitud rahastuse aspektide tõid ettevõtjad välja, et rahvusvahelises koostöös osalemine võimaldas neil saada vajalikku infot ja kogemusi sihtturgutest ja võimalikest klientidest.

Seega rahvusvaheline koostöö ei piirdu pelgalt ühise teadus- ja arendustegevusega, vaid koostööpartnerid võivad olla ka ettevõtjale kliendid või vahendajad, kes annavad ettevõtjale tuge turu tundma õppimisel ja uuele turule sisenemisel. Saadakse teadmisi, milliseid tooteid või teenuseid kliendid lähiaastail vajavad. See võimaldab arendustööd paremini planeerida ja tagada, et väärtuspakkumine on konkurentsivõimeline ka tulevikus. Ühtlasi võimaldab rahvusvaheline koostöö ligipääsu uutele teadmistele, tehnoloogiatele ja taristule.

Väljakutsed ja Eesti ökosüsteemi tugi rahvusvahelises T&A-koostöös. Suure osa „Euroopa horisondi“ programmi kaudu saada oleva rahastuse eelduseks on koostöö riikide ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Sellise koostöö tegemine eeldab head kontaktvõrgustikku, mille loomine võib ettevõtetel võtta välise abita aastaid ning vajada eraldi meeskonda.

Mitmed ettevõtted on oma kogemusi jaganud ja näiteks ühel keskmise suurusega ettevõttel läks ligikaudu kaks aastat kolme inimese tööd selleks, et jõuda rahvusvahelises koostöös soovitud tasemeni. Edu tõi rahastuse ja võimaluse märgatavalt suurendada majasisest arendusmeeskonda ning välispartnerite kaudu õnnestus suurendada oma teenuste eksporti. Siiski on eduka rahvusvahelise koostöö jaoks vajalik ka teatav majasisene arendusvõimekus. Ettevõtetes arendusmeeskonna moodustamise ja arendamise soodustamiseks avaneb juba augustis T&A-töötaja toetus, mille puhul ettevõtjale tagastatakse toetuse näol osa T&A -töötajate maksukulu.

Rahvusvahelise koostöö edenemisel on tähtsal kohal riigi rakendusuuringute keskused, mis osutavad ettevõtjatele abi rakendusliku iseloomuga T&A projektides, muu hulgas kaasates ettevõtjaid rahvusvahelisse koostöösse. „Horisont 2020“ edukamate asutuste seas leiab mitmeid riiklikke rakendusuuringute keskusi, näiteks Saksamaa Fraunhofer või Soome VTT. Sellesarnane ülesanne on hiljuti antud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) toel ASi Metrosert juurde loodud rakendusuuringute keskusele⁴ (RUK). RUKi üheks edukuse mõõdupuuks on rahvusvahelise rahastuse kaasamise hulk.

Vähemalt kolmandik RUKi tuludest peaks tulema rahvusvahelistest koostööprojektidest, millesse kaasatakse ka Eesti ettevõtjaid ja ülikoole.

Mis võimalused veel on? EISi üks ülesanne on olla ettevõtjatele rahvusvahelise koostöö alases nõustamises parem partner – milliseid rahvusvahelisi rahastusprogramme kasutada, milliste fondide poole pöörduda ja kellega teha arenduskoostööd.

Näiteks on Eesti EISi toel liitunud rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA). Liikmesuse kaudu avaneb meie ettevõtetel võimalusi nii arendustegevuseks kui ka oma toodete ja teenuste müügiks hangetel osalemise kaudu. Nii CERNi kui ka ESA korraldatud hangetel on edukalt osalenud hulk Eesti ettevõtteid.

Veel pakub EIS nõustamist Euroopa Innovatsiooninõukogu ja Eureka võrgustiku rahastusvõimaluste osas ning toetab ettevõtjaid võrgustikku rajavatel üritustel osalemiseks.

Hiljuti sõlmis EIS koostöömemorandumi Leedu innovatsiooniagentuuriga, mis võimaldab Eestil ja Leedul senisest enam tegeleda rahvusvahelise arenduskoostööga ning ühiselt toetada ettevõtete eksporti. Lähikuudel avaneb näiteks Eesti ja Leedu ettevõtete koostöös rahastusvoor rakendusuuringute ja tootearenduse teostamiseks. Tõenäoliselt tuleb selliseid koostööformaate peagi ka teiste riikide innovatsiooniagentuuridega.

Kuigi mitmel rindel veel arendustöö käib ja rahvusvaheliste võrgustike arendamine nõuab aega, siis EIS pakub ettevõtetele mitmekülgset tuge – seda nii suurte rahvusvaheliste organisatsioonide hangetes või raamprogrammides osalemise kaudu, aga ka arenduspartnerite otsimisel või rahvusvahelise intellektuaalomandi kaitsmise planeerimisel. Kui võrrelda Euroopa fondide mahtu ja Eesti suurust, siis on see meie ettevõtete jaoks ammendamatu võimalus riskantse arendustöö jaoks rahastust leida. Toome need miljonid Euroopast ära!

Mart Toots on EISi rakendusuuringute programmi arendusjuht ja Mikk Vahtrus MKMi arenduse ja innovatsiooni nõunik.

1 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 

2 Hugo Hollanders, Nordine Es-Sadki, Aishe Khalilova, European Innovation Scoreboard 2023. Country profile Estonia. European Commission, Directorate-General for Research and Innovation 2023.

3 Ashley Walker et al., Evaluation of International R&D Collaboration Advice and Funding Provided by Business Finland. The Evidence Network 2022.

4 Metrosert rakendusuuringute keskus