Rakendusuuringute keskus täidab tühimiku teadus- ja arendustegevuses

Miks meil on seda keskust vaja?

MADIS RAUKAS

Riik on otsustanud luua rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahukas tootearenduses. Keskuse loomisega lisandub ASi Metrosert tegevusaladele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Miks meil seda vaja on?

Paari aastaga on EASi ja Kredexi rakendusuuringute programmi raames nõustatud rohkem kui 350 teadmusmahukat arendusideed alates liha alternatiividest kuni põlevkivituha väärindamise, isejuhtivate sõidukite ja nn digiravimiteni.

Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö arenduses on aga ilmnenud innovatsioonialane tühimik. Nimelt on mitmes valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusrühmi ja edasipüüdlikke ettevõtteid, kuid puudub platvorm teadusuuringute viimiseks tööstuse tasemele – see, kuidas alusteaduste avastused ja uuenduslikud ideed tuua laborist turule.

Samasugust tühimikku nägi ka Euroopa Komisjon, kui oli 2018. aastal teinud Eestis innovatsioonikeskkonna uuringu. Selleks et saavutaksime endale ülesandeks seatud lisandväärtuse taseme (110% ELi keskmisest) ja Eesti oleks ka edaspidi innovaatiline väikeriik, soovitati lõpparuandes ühe võimalusena rajada Eestisse rakendusuuringute keskus.

Rakendusuuringute keskused aitavad ettevõtetel läbi viia laboratoorseid mõõtmisi, luua prototüüpe, korraldada simulatsioone, katsetada kõigepealt tootmist väiksemas mahus ja arendada protsesse, mis võimaldaksid uusi tehnoloogilisi lahendusi viia masstootmisse.

Seni puudub vaid vähestes Euroopa riikides rakendusuuringute keskuse tüüpi organisatsioon (Research and Technology Organisation, RTO). Peale Eesti ja Läti ei ole sellist asutust ametliku EARTO (European Association of RTOs) liikmena veel Rumeenias, Bulgaarias ja mõnes Balkani riigis, aga paljudes innovatsioonimaades on neid rohkem kui üks.

Unikaalne kompetents ja kasu riigile

Riigile on rakendusuuringute keskus tähtis, sest see aitab luua majanduse valitud valdkondades kõrgemat lisandväärtust, intellektuaalomandit ja suurendada eksporti. Praeguste trendide ja tugiteenustega jätkates jõuaksime lisandväärtuse loomisega Euroopa Liidu keskmiseni alles 2046. aastal.

Samuti annab uus keskus võimaluse Eestil edukamalt osaleda rahvusvahelistes rakendusuuringute konsortsiumides koos teiste RTOde, ülikoolide ja ettevõtetega, kes taotlevad rahvusvahelistest programmidest konkurentsipõhist finantseerimist. Näiteks on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ („Horizon“) planeeritav eelarve suurusjärgus sada miljardit eurot. Edu „Euroopa horisondi“ alamprogrammides võib lisada miljoneid meie innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse. See omakorda võimaldab Eestisse tuua maailmatasemel teadmisi, oskusi ja eksperte.

Peale mujalt talentide meelitamise pakub keskus uusi võimalusi (noortele) tarkadele inimestele, kes omandavad unikaalsed oskused ettevõtetes rakendusuuringute tegemiseks ja teaduse praktikasse viimiseks.

Ülikoolidele lisaks, mitte asemel

Eesti teaduse arendamise seisukohast saab keskusest uus koht, kus ülikoolis või mõnes muus teadusasutuses tehtud avastusi või arendatud tehnoloogiaid tõestatakse ja rakendatakse pooltööstuslikul skaalal. See muudab need avastused majanduslikult väärtuslikumaks ja võimaldab ülikoolidel märksa rohkem oma intellektuaalomandit kasulikult rakendada. Koostöös rakendus­uuringute keskusega võib läbi viia tööstusdoktorantuuri ja -magistrantuuri õpinguid, pakkuda üliõpilastele ja kraadiõppuritele praktikavõimalusi. Teadmusmahukas arendustegevuses võivad teadlased pakkuda ettevõtetele oma teenuseid ja suurendada era­sektorist finantseeritavate projektide kaudu oma sissetulekut.

Viis valdkonda

Esialgsed viis valdkonda valiti koostöös ettevõtjate ning teadus- ja arendusnõukogu töögrupiga. Võeti läbi rohkem kui 20 Eestile olulist tehnoloogiavaldkonda. Seejärel kaaluti nende majanduslikke, teaduslikke ja tehnoloogilisi kriteeriume. Näiteks uuriti valdkondliku ettevõtluse taset, vastava teadustegevuse aktiivsust ülikoolides, tulevikuplaane, teadus- ja arendustegevuse (T&A) potentsiaali, senist tegevust, ettevõtete panust riigi majandusse ja nende rahvusvahelist taset.

Valimise jooksul kohtuti ligi 60 ettevõtte esindajatega, seitsme erialaliidu ja katusorganisatsiooniga, samuti üle 40 T&A asutuse juhtivtöötajaga, valdkonnajuhtide ja -ekspertidega. Analüüsi tulemusel selgus viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed, kus riigi täiendav panus on kõige otstarbekam ning tühimik kõige suurem. Samuti jälgiti, et keskus ei dubleeriks juba olemasolevaid ülikoolide ja T&A ettevõtete teadusarenduse teenuseid.

Mõned näited, et illustreerida seda valikut. Toiduainetööstuses on suunavõtt positiivne, eriti tervisliku toidu, tehistoidu ning liha ja piima asendamise valdkonnas; tugeval tööstusel on harjumus tegeleda teadmusmahuka tootearendusega; kolmes ülikoolis (TÜ, TalTech, EMÜ) käib tugev teadustöö; ettevõtetele pakutakse toimivaid T&A teenuseid ja skaleerimisplatvorme (TFTAK, BioCC). Riigil ei ole vaja siia eraldi struktuuri luua, sest süsteem toimib ja piisab EASi ja Kredexi ühendasutuse rakendusuuringute programmi toest. Osa toiduainetööstuse innovatsiooniprojekte on juba ka toetatud.

Ka vesinikutehnoloogiate arendamise tulevik paistab heas valguses: on ettevõtteid, näiteks Elcogen, Stargate Hydrogen, PowerUp Technologies, H2Electro, kes arendavad tehnoloogiaid ja planeerivad investeeringuid T&Asse; Tartu ülikoolis on maailmatasemel teaduspotentsiaal, Eesti teadlased ja ettevõtjad omandavad patente ning panustatakse koos vastavas mastaabis saada oleva rahastusega nii Eesti kui kogu maailma säästva arengu eesmärkidesse. Laboritaristu on olemas, kuid täiesti puudu on tööstusliku skaleerimise platvorm ja seal prototüüpide testimiseks vajalikud seadmed. Järeldus: sinna on vaja rakendusuuringute keskusel panustada ja seda tõendavad ka ettevõtjatega korraldatud intervjuud ja arutelud. Ka välja pakutud kolmandas valdkonnas on järeldus põhimõtteliselt sama: praeguse suhteliselt tagasihoidliku puidu ja biomassi väärindamise mahu vaatepunktist on selliste potentsiaalselt uusi tehnoloogiaid arendavate ettevõtete olemasolu ja arvukus tulevikus võimalik et suurema majandusliku mõjuga kui kusagil mujal.

Kasu ettevõtetele

Edasipüüdlikel ja innovatsiooni panustaval ettevõtetel võimaldab rakendusuuringute keskus teha arendustööd ökonoomsemalt, kiiremini ja paljudel juhtudel lisab vajalikku funktsionaalsust.

Seni on mõne valdkonna ettevõtjad oma tehnoloogilist arendust ja protsesside skaleerimist pidanud teostama Eestist väljas, näiteks Soomes, Austrias ja Saksamaal. Eksperimentaalarenduse ja protsessi mahtude järjekindla suurendamise etapis tehakse pidevalt avastusi ja need nõuavad ettevõtte panust. See võib tähendada tooraine juurdevedu, prototüüpide parendusi, ümbertegemist jms. Kui kõike tuleb teha distantsilt, on see paratamatult keerulisem. Kui selline võimekus oleks Eestis, saaksid meie ettevõtted rahas ja ajas kokkuhoidu, samuti loodetavasti unikaalset kompetentsi.

Maailma praktika

Igal rakendusuuringute keskusel oma nägu, omad valdkonnad ja organisatsioonikultuur. Väljapaistvamateks näideteks on Soomes VTT, Saksamaal Fraunhofer, Rootsis RISE, Taanis GTS ja Hollandis TNO. Nendes kõikides teevad oma katseid ja arendustööd ka Eesti ettevõtted. Samuti on väga erinevaid finantseerimismudeleid, kuid üldiselt on sellised organisatsioonid vaid osaliselt riigi finantseeritud ja teenivad sissetulekut koostööst, teenustest huvitatud ettevõtetelt ja avalikest allikatest. Proportsioonid on riigiti erinevad, aga keskmiselt on stabiilne finantseerimismudel järgmine: kolmandik ettevõtetelt, kolmandik rahvusvahelistest raamprogrammidest ja kolmandik riigilt.

Meile kui väikeriigile võiks kõige sobivam olla Taani mudel, sest nende GTS on samuti peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendustegevuse toetaja, kes pakub ka sertifitseerimis- ja valideerimisteenuseid. Seetõttu ongi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustanud Eesti rakendusuuringute keskuse luua ASi Metrosert juurde. Ettevõtete nõustamine ja rahastamine käib endiselt EASi ja Kredexi ühendasutuse rakendus­uuringute programmi kaudu.

Esimesed teenused juba tänavu

Suurepärane uudis on see, et rakendusuuringute keskuse esimesed teenused käivitatakse juba 2023. aastal, kuid suuremahulise tegevuseni jõutakse tõenäoliselt 2026. aastaks.

Keskuse tegevuse alustamiseks kutsutakse kokku viie fookusvaldkonna ettevõtjatest ja T&A asutuste esindajatest töörühmad, kes nõustavad teenuste ja vajaliku taristu kujundamisel ning jälgivad, et tulemus vastaks ettevõtjate vajadustele ega dubleeriks olemasolevat T&A taristut.

Siinkohal tuleb tänada kogu EASi ja Kredexi ühendasutuse rakendusuuringute programmi tiimi, üliväärtuslikku kaasabi andnud väliseksperte eesotsas Ülo Partsi, Helo Meigase, Jari Romanaineni ja kolleegidega MKMis, kõiki panustanud ettevõtjaid, katusorganisatsioone, ülikoole ja ökosüsteemi osalisi, kes on aidanud rakendusuuringute keskuse kontseptsiooni luua ja täpsustada.

Edukuse mõõdupuu

Rakendusuuringute keskuse töö peamiseks mõõdupuuks on ettevõtjate selgelt väljendatud vajadus ühe või teise pakutava teenuse järele, nende rahulolu tegevuse kvaliteediga ja suurenevad T&A investeeringud, sealhulgas juurde tulevad uued ettevõtted, kes hakkavad T&A teenuseid tarbima.

Kui Eesti ettevõtjad löövad rahvusvahelistel turgudel läbi uute murranguliste toodete ja teenustega, siis võib olla kindel, et tehakse õiget ja vajalikku asja.

Madis Raukas on EASi ja Kredexi ühendasutuse rakendusuuringute programmi juht.