Soome-ugri nafta

ART LEETE

Soome-ugri alad on Venemaal kõige naftarikkamad. Kõik idapoolsed soomeugrilased elavad naftaväljadel. Naftat leidub nii udmurtide, maride, ersade, mokšade kui ka komide maal. Need naftavarud kokku on aga vaid piisake hantide, manside ja neenetsite nafta kõrval. Venemaa eelarvetuludest moodustab nafta ja gaas üle poole. Lõviosa Venemaa naftast toodetakse omakorda Lääne-Siberis. Sealsele naftatööstusele ennustatakse aga 2020. aastaks rohkem kui kümneprotsendilist langust. Selline perspektiiv teeb närviliseks kõik asjaosalised.

Naftatööstus on tekitanud põlis­elanikele üha kasvavaid kohanemisprobleeme sotsiaalsel tasandil seoses looduskeskkonna muutusega ja ka nende maailmapildi püsimisele. Naftata inimkond elada ei saa, aga põliselanikke ei tohiks selle nimel ohverdada. Nafta on viimastel aastakümnetel esile kutsunud põliselanike maailmapildi avalikke manifestatsioone, toidab nende poliitilist aktiivsust ja kodanikualgatust.

Num-to sada jumalat ja põhjapõdrad

1996. aastal toimus hantide ja metsaneenetsite kollektiivne põhjapõdraohverdus pühal Num-to järvel. Tseremoonia toimus animistliku usu rituaalses raamistikus, ent oli põliselanikele ka piirkonnas laieneva naftatööstuse vastase tegevuse osa. Metsaneenetsid Juri Vella ja Oleg Aivaseda pühendasid kohaliku televisiooni võttegrupile esinedes põhjapõdrad Venemaa presidendile ja Handi-Mansi autonoomse ringkonna kubernerile. Aktsiooni peakorraldaja Juri Vella sidus põhjapõtrade annetamise karjamaade säilitamise vajadusega: „Ma annan Venemaa praegusele ja tulevasele presidendile sõna, et rakendan kogu jõu, et tema põhjapõder elaks võimalikult kaua. Tõotan rakendada kogu jõu oma karjamaa kaitseks igasuguse tegevuse eest selle kahjustamisel. See on minu sugukonna karjamaa, kus hakkab elama presidendi põhjapõder. Tahame kinnitada meie jumalate ees justkui pitsatiga, et usaldame tänase kinkeaktiga põhjapõdrad Venemaa presidendile ja ringkonna kubernerile. Ühtlasi saadame kubernerile pöördumise, et see maa on ikkagi vaja säilitada.“

Kohale olid saabunud põliselanike õiguste eest võitlejad ja nende osalemine rõhutas sündmuse poliitilist mõõdet. Num-to tseremoonia sai ulatuslikku kajastust nii Venemaal kui ka rahvusvahelises meedias. Putini ametiaja alguses, kui Lukoili töölised Juri Vella metsateel silla lõhkusid, Juri Lukoili ekskavaatori rehvid ribadeks raius ja selle eest kohtu alla anti, kirjutas Juri presidendile kirja, tuletades talle meelde, et nafta ähvardab Putini põhjapõtra ja midagi tuleks ette võtta.

Num-to ohverdustaig ise kuidagi naftavõitlusega seotud ei olnud. Saja jumala poole palvetati selleks, et inimestel oleks hea elu, lapsed jääksid terveks ja oleks põhjapõdraõnn, ilm ilus ja kõik kaugelt saabunud vahejuhtumiteta koju võiksid lennata. Vihjed said antud, aga eks jumalad teavad ise, kuidas naftaga on.

Imlori nukker nõid

Teine põliselanike naftavastase võitluse episood on just praegu meediatähelepanu all. 2015. aasta suvel anti kohtu alla hantide teise püha järve Imlori vardjas, šamaan Sergei Ketšimov, kes takistab Surgutneftegazi firmal järve ääres naftapuurimist. Kohtuistungite seeria parajasti käib, järjekordset kohtumist seadussilmaga on oodata 24. detsembril. Sergei rändab suvest saati iga kahe nädala tagant metsalaagrist kohtusse, aga millegi arutamiseni ei ole veel jõutud. Sel nädalal jäi istung ära, sest kannatanud olid kadunud. Sergeid süüdistatakse naftaettevõtte töötajate relvaga ähvardamises ja teda võidakse karistada kahe aasta pikkuse vabadusekaotusega. Kriminaalasjades mõistetakse Venemaal süüdi 99,6% kohtualustest, seega on Sergei pääsemisvõimalused kesised. Nagu täheldas üks handi sõber: „Kohtud ei allu meil mingitele seadustele.“

Sergeid abistavad põlisrahvaste õiguste eest võitlevad handi teadlased ja Greenpeace. Juhtumit jälgib murega ka ÜRO põlisrahvaste foorum. Algatatud on allkirjade kogumine Venemaa peaprokurörile läkitatavale petitsioonile Sergei vabastamiseks süüdistusest ja Surgutneftegazi tegevuse uurimiseks. Detsembri esimese nädala lõpuks oli pöördumisele alla kirjutanud üle kolme tuhande inimese.* Handid on teinud ka eraldi pöördumise peaprokurörile, aga ei ole sellele mingit vastust saanud.

Imlori juhtumi taustaks on asjaolu, et Lääne-Siberi hinnalangusele reageeriv naftatööstus laieneb jõudsalt ning kardetavasti on peagi veel rohkem hante senisest suurema majandusliku ja keskkonnareostuse surve all. Samuti hävivad pühapaigad. Imlor on üks kahest handi kultuuripärandi objektist, mis on olulise vaatamisväärsusena kantud Venemaa rahvaste kultuuripärandi nimekirja. Puurtornid lisavad maastikule muidugi vajalikku dramaatikat, muutes igava metsa ja tühja järve palju põnevamaks vaatlusobjektiks.

Allilma nafta

Nafta on hantide mütoloogiline substants, sest see on musta värvi ja asub maa all, kus valitseb surma ja haiguste must jumal Hõn iki. 1982. aastal kuulis etnograaf Vladislav Kulemzin Juilski külas 82aastaselt handi taadilt Kuzma Moldanovilt loo, mille järgi lõpeb ühel päeval nafta ja maa sureb, „nagu imeksid sääsed inimesest vere välja“. Siis jääb inimeste maailmast alles ainult vari. Kõigi masinate ja valesti maetud inimeste varjud ujuvad mööda Obi jõge Põhja-Jäämerre, kus asub allilma värav. Neil pole sealt enam tagasiteed. Ainult õigesti maetud handid sünnivad uuesti ja tulevad siia maailma tagasi, andes sellele uue elu.

Handi maailmapildi järgi rikub nafta­puurimine piiri inimeste maailma ja tolle ilma vahel, mõistlikud inimesed seda ei teeks. Rahvusvahelise majanduse arengust kergelt paanikas naftatööstus ilmutab Lääne-Siberis laienemismärke. Järgmisel aastal kavatsetakse kasutusele võtta mitukümmend uut leiukohta ja nii viiakse naftapuurimine peaaegu kõigi metsalaagriteni. Juba praegu on naftatööstuse tõttu kahjustatud või hävinud 90% Handi-Mansi ringkonna loodusmaastikest.

Põliselanikel tuleb oodata, millal nafta otsa lõpeb, et siis oma eluga edasi minna.

* Прекратить уголовное преследование Сергея Кечимова и провести проверку деятельности компании “Сургутнефтегаз” на землях хантов!