Ainulaadne muusikahoone jõe kaldal

Muziekgebouw’ hoone on tervikuna vaatamisväärsus ja Amsterdami maamärk, mida tullakse ka kaugemalt külastama.

ANNELI IVASTE

Amsterdami südames asuv Muziekgebouw’ kontserdimaja on Hollandi ja ühtlasi Euroopa muusikaelu rikastanud 19 aastat. Läbipaistev hoone tervitab oma külastajaid nüüdisaegse kutsuvalt mõjuva õhulise arhitektuuriga. Laskuvad trepid viivad hoonesse siseneja avarasse aatriumi, kust läbi klaasseina avaneb vaade jõele ja linna siluetile. Ka kontserdimaja nimes on märgitud jõge, mis otsetõlkes kõlab „muusikahoone IJ jõe kaldal“ (holl Muziekgebouw aan ‘t IJ).

Eesti Filharmoonia Kammerkooril on olnud au olla selles nii sisult kui ka välimuselt ühes Euroopa väljapaistvamas kontserdimajas sage esineja. Viimasel kümnendil on Muziekgebouw’s esinetud aastatel 2016, 2018, 2020, 2022 ja 2024. Selle aasta märtsis anti siin kontserdid koguni kõigest 20päevase vahega. Peale selle et Muziekgebouw’s on võõrustatud EFK kontserte, on kontserdimaja peadirektor Boudewijn Berentsen olnud kammerkoori Hollandi-turneede korraldaja. Vahetult enne Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserti 20. märtsil Cyrillus Kreegi ja Veljo Tormise a cappella kavaga Tõnu Kaljuste juhatusel oli ta valmis tutvustama oma tegemisi.

Muziekgebouw eristub Hollandi muusikaelus nii sisu kui ka välimuse poolest. Millisele repertuaarile olete keskendunud?

Hollandis on palju kontserdimaju, kuid Muziekgebouw’le on iseloomulik orienteeritus nüüdismuusikale. Kontserdimaja ehitatigi seda silmas pidades ja praegu moodustab meie repertuaari selgroo nüüdisklassikaline muusika. Hooaja jooksul korraldame 300 kontserdi ringis, neist umbes 30–35 on Hollandi või maailma esiettekanded. Teised kontserdiasutused, näiteks Concertgebouw, pakuvad vähem nüüdismuusikat ja on repertuaaripoliitikas konservatiivsemad. Toome publiku ette üllatavaid kavasid ja artiste ning ka riskime sellega, aga see teebki meid Hollandis ainulaadseks. Meie repertuaar on kogu hooaja vältel väga lai: peale nüüdismuusika pakume kammermuusikaõhtuid, koorimuusikat, ka vanamuusikat, alternatiivmuusikat. Näiteks on meil sari „The Rest Is Noise“, kus pakume elektron- ja popmuusika kontserte, aga on ka india, türgi ja maroko muusikale pühendatud kontserte. Nii et valik, millega eri publikut köita, on tõepoolest väga lai.

Muidugi lähtume kavasid koostades ja esinejaid kutsudes eelkõige kvaliteedist. Teie koor on hea näide kollektiivist, kes käib siin regulaarselt. Kutsume ka Prantsuse vanamuusikaansambleid ja teisi tipptasemel artiste. Peale selle soovime tutvustada noori talente, kes on oma karjääri alguses.

Meie lauljad on kiitnud saali väga head akustikat.

Oleme seda kuulnud ka teiste muusikute ja publiku käest. On öeldud, et meie akustika on läbipaistev ja selge, kuid samal ajal soe – selline kombinatsioon teeb meid ainulaadseks.

Meie saal võimaldab korraldada eri koosseisude kontserte, kuna saame kohandada ruumi ja akustikat vastavalt muusikale ja esitajatele, olgu siis tegemist orkestri, koori, keelpillikvarteti või klaveriõhtuga. Saame seinu liigutada ja saali suurust muuta, kolmeosalist lage on võimalik kaheksa meetrit allapoole tuua. Näiteks kui eelmisel nädalal esines siin 80liikmeline orkester, kohandasime saali suurele orkestrile. Aga kui täna esineb teie koor, siis laseme lage lava kohal madalamale, et lauljad üksteist kuuleksid, kuid tõstame seda publiku osas, et tekitada suuremat kõlaruumi – nii saavutame parema akustika.

Aga Muziekgebouw’ hoone on tervikuna vaatamisväärsus ja Amsterdami maamärk, mida tullakse ka kaugemalt külastama.

Kvaliteetne ja mitmekesine sisu vajab teostamiseks materiaalseid vahendeid. Milline on teie finantsmudel?

Meie aastaeelarve on umbes seitse miljonit eurot, millest 55% teenime ise ja 45% ulatuses saame toetust Amsterdami linnalt, meil ei ole riigi toetust. Omatulu moodustavad 20% piletimüügitulu, 20% teenime äriettevõtete ürituste ja konverentside korraldamise eest, mida peame väga vajalikuks ja püüame seepärast esmaspäevad-teisipäevad hoida nende ürituste jaoks, ning 15% on fundraising. Viimase moodustavad erafondidest saadud toetused ja meie sõpradering, kuhu kuulub umbes 19 000 inimest, kes teevad nii ühekordseid kui ka püsiannetusi.

Mäletan, et kümmekond aastat tagasi jõudis ka Eestisse uudis teie riigi kultuurisektori kärbetest. Kuidas see teid tookord mõjutas?

Aastatel 2012-2013 vähendas valitsus märkimisväärselt muusikute toetusi, mis tähendas, et paljud muusikud kaotasid töö. Kui võrrelda aastaid 2012 ja 2023, siis siin on näha, et üha vähem saadakse toetust riigilt või omavalitsuselt. Kui varem oli omatulu ja toetuse osakaal vastavalt 40% ja 60%, siis pärast neid järske muudatusi on tulnud omatulu kasvatada. Arvan, et see suund jätkub: väljastpoolt saadava toetuse osakaal väheneb veelgi ja peame otsima võimalusi ise rohkem teenida.

Ka viimased Hollandi valimised võitnud parempopulistlik Vabaduspartei on välja öelnud, et kultuurisektori toetamine tuleb lõpetada. Seetõttu oleme ootusärevuses, peame oma järgmisi hooaegu planeerima ja üle maailma välisartistidega kokkuleppeid tegema, kuid ei oska prognoosida, milliste summadega võime 2025. aastal arvestada. Praegu on meil väga ebakindel aeg.

Kuidas kujundate piletihinda, kui surve omatulu suurendamisele kasvab?

Praegu on piletihinnad 47–49 euro ringis, sellise hinnataseme puhul saab enamik inimesi endale kontserdil käimist lubada. Võrreldes Eestiga on hind ehk kõrge, kuid Hollandi, Saksamaa või Prantsusmaa kontserdiasutusi vaadates on see taskukohane. Alla 30aastastele pakume soodsaid 12,5euroseid pileteid, et ergutada noori kontsertidel käima.

Meil on inimesega arvestav hinnapoliitika: soovime hoida hindu nii madalal kui võimalik, kuid inflatsiooni tõttu ja omatulu suurendamise vajaduse pärast peame ilmselt siiski hinda pisut tõstma.

Kui EFK on Muziekgebouw’s esinenud, oleme siin kohanud väga sooja vastuvõttu ja ainult täissaale. Kas teie publik on väga teadlik või on inimesed uudishimulikud ja tahavad uut muusikat avastada?

Arvan, et on mõlemaid. Meie publiku hulgas on väga teadlikke külastajaid – näiteks mõned käivad kontsertidel 20–40 korda aastas –, kuid on ka n-ö unikaalseid külastajaid, kes satuvad meie majja üks kord aastas sooviga avastada midagi uut.

Publiku iseloomustuseks võib öelda, et ta on väga keskendunud ja vastuvõtlik, inimestele meeldib kogeda midagi uudset ja tänuga on nad ka väga helded – kontserdi lõpus püsti aplodeerimine on hollandlastele küllaltki iseloomulik.

Kuid saalid ei ole alati välja müüdud – ehmatava muutuse tõi muidugi koroonaaeg. Kui võrrelda aastaid 2019 ja 2022, siis publikuarvu langus oli 50%. Ka eelmisel aastal oli meil veel 5–10% vähem publikut kui koroonaeelsel ajal. Alles praegu hakkab publikuarv jõudma samale tasemele nagu 2019. aastal, mil meie kontsertidel käis aastas umbes 150 000 inimest.

Enamikus Euroopa riikides kohtame klassikalise muusika kontsertidel rohkem eakaid inimesi, siin näeme ka palju noori.

Meie kontserdimajas on keskmine vanus 54–55 ringis, klassikakontsertidel käivad pigem eakamad ja nüüdismuusika omadel nooremad. Publikust umbes pool on Amsterdamist ja pool tuleb teistest Hollandi linnadest, umbes 5% on väliskülalisi. On neidki, kes teevad reisi Hollandisse vaid selleks, et käia Muziekgebouw’s.

Tavaliselt annab EFK Hollandi turneel lühikese ajaga eri saalides 5–8 kontserti. Teil on kontserdimajade vahel väga hea koostöö. Kuidas see toimib?

Meie võrgustikku kuulub kokku 16 kontserdimaja, peale Hollandi saalide on ka mõned kontserte korraldavad Belgia kultuurikeskused Gentis, Brugges ja Antwerpenis. Meil ei ole katusorganisatsiooni: kõik tegutsevad iseseisvalt, kuid jagame pidevalt ideid ja artiste. Saame aastas neli-viis korda kokku ja peame paar-kolm tundi nõu, samuti on meil WhatsAppi grupp, kuhu saadame kiiremaid sõnumeid.

Sageli veab välisartisti turnee korraldamist Muziekgebouw. Nii finantsilisest kui ka keskkonnasäästlikkuse seisukohast oleks ju mõeldamatu tuua artist siia vaid üheks kontserdiks. Püüame korraldada 5–8 kontserti ja jagada kulud kontserdimajade vahel, nii saame piletihinna hoida soodsama. Toetame üksteist ka turundustegevusega. See on kahtlemata atraktiivne kutsujale, aga ka muusikule meeldib anda rohkem kontserte.

Tulin Muziekgebouw’sse 15 aastat tagasi väljastpoolt muusikavaldkonda. Siis räägiti artisti esindamisel eksklusiivsusest, mis tähendab, et kui üks kontserdimaja esitleb mõnd artisti, siis teine ei tohi teda samal hooajal samas riigis või piirkonnas esinema kutsuda, et hoida sündmus erakordsena. Sellel ei ole mõtet: see on väga kallis ja teeb pileti­hinna kõrgeks. Meie praegune mudel on koos tegutsemine ning kavade ja artistide jagamine – see on minu meelest ainuvõimalik tee.

EFK on Muziekgebouw’s esinenud viimasel ajal iga kahe aasta tagant või isegi tihemini. Milles peitub teie meelest selle koostöö võti?

Teie kooril on hea kvaliteet, see on väga oluline. Ma ei märgi seda vaid seepärast, et olete praegu siin, vaid see on üldine seisukoht ja publiku arvamus, et Eesti Filharmoonia Kammerkoor on üks maailma paremaid koore. Peale kvaliteedi on väga tähtis huvitav ja mitme­kesine repertuaar, näiteks täna õhtul Kreegi ja Tormise kava. Oluline on ka lõimida tuntud ja tundmatut muusikat. Kaks aastat tagasi toimus siin Arvo Pärdi muusikaga kolm kontserti, kus esinesid teie koor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Kõik kontserdid olid välja müüdud. Mäletame seda sündmust siiani – see oli tõeline muusikapidu!

Hindan ka häid töösuhteid. Meil on Esper Linnamägi, Tõnu Kaljuste ja teie meeskonna liikmetega väga hea kontakt ja meeldiv tööõhkkond.

Kui kutsume siia muusikuid esinema, siis tahame neid ka hästi vastu võtta, et nad tunneksid end meie juures oodatuna. Ütlen oma kolleegidele alati, et kui võtame oma külalisi sõbralikult vastu, lahendame kiiresti tehnilised probleemid, kostitame neid, et nad tunneksid end siin koduselt, siis aitab see kaasa õhtuse kontserdi õnnestumisele.

Hea koostöö tähendab ka seda, et mõtteid vahetatakse alati varakult. Ootan väga, milliseid ideid pakub Esper tänasel kohtumisel välja hooajaks 2025/2026, mil Arvo Pärt tähistab 90. sünnipäeva. Jagan neid mõtteid oma kolleegide ja teiste kontserdimajadega ning siis saame mõelda, kuidas edasi minna.