Metseenide heldus

PILLE-RIIN LARM

Midagi rõõmustavat! Esmaspäeval, 27. mail esitleti esimesi tõlkeprogrammi „Hieronymus“ toetusel ilmunud raamatuid: Hermann Brochi romaanitriloogiat „Kuutõbised“ (saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel) ja Louis-Ferdinand Céline’i romaani „Surm järelmaksuga“ (prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik).

„Hieronymuse“ programmi asutasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kirjanike Liit mullu kolme Eesti ettevõtja abiga. Programmi aastaeelarve on 90 000 eurot, mida 2/3 ulatuses rahastavad kolm ettevõtjat ja 1/3 ulatuses kultuurkapitali nõukogu. Samamoodi antakse kultuurkapitali nõukogu juures annetuste toel välja „Avatud Eesti raamatu“ sarja, millega antakse hoogu mõttekirjanduse tõlkimisele ja avaldamisele, ning edendatakse tõlkeprogrammi „Traducta“ abil eesti väärtkirjanduse tõlkimist võõrkeeltesse ja välismaal väljaandmist.

Meie maksusüsteem teatavasti ei soosi kultuurile annetamist. Seda enam tuleb tunnustada ettevõtjaid, kel on olnud tahet ja võimalusi mõnd valdkonda turgutada. Kirjanduse puhul korraldatakse eraraha toel ka näiteks kirjanike liidu romaanivõistlust. Liidu tõlkijate sektsioon on organiseerinud juba kolm aastat noortele tõlkehuvilistele ilukirjanduse tõlkevõistlust, mille juurde kuuluvad sellikursus ja suvekool – seegi on teoks saanud anonüümseks jääda sooviva annetaja tõhusal toel.

Jah, kirjandusmetseenid on silmapaistvalt tagasihoidlikud. Ühelt poolt on see kooskõlas valdkonnaga, mida toetatakse: vaatemängulist titaanide heitlust pakub kirjandus harva, glamuuri veel vähem ning ega poeet kellegi logo oma mütsile kinnita. Teisest küljest ei olegi kirjandusmetseenidel mõtet oma olemasolu rõhutada, kuna tegu on n-ö pika tasuvusajaga investeeringuga, mille kõiki vilju nad ise nagunii ei näe. Metseenluse mõiste tuleneb Rooma keisri Augustuse sõbra ja nõuandja Maecenase nimest, kelle toetatavate hulka kuulusid Horatius ja Vergilius. Tema investeering kannab vilja juba ligi 2000 aastat.

Hoopis teisiti mõtlevad mõned Eesti keis…, vabandust, poliitikud. Pelgalt päev pärast „Hieronymuse“ raamatute pidulikku esitlust sai rahvas teada, et kõiki valdkondi peale riigikaitse ja teaduse ootavad ees suured kärped. Ühest protsendist, mida detsembris riigieelarvest allkirjadega kinnitades lubati, võivad teadlased seejuures ainult unistada. Ometi on teaduse puhul tegu suurimat tulu tõotava valdkonnaga, isegi teadusinvesteeringute tasuvusaeg ei ole kuigi pikk, pelgalt aastakümnetes mõõdetav.

Mis mõtetega lauldakse tänavu kõrgkoolide lõpuaktustel „Gaude­amust“? Üks salm rahvusvahelisest üliõpilashümnist kõlab ju nii: „Vivat et respublica / et qui illam regit. / Vivat nostra civitas, / maecenatum caritas / quae nos hic protegit.“ („Elagu meie riik / ja see, kes riiki juhib. / Elagu meie linn, / metseenide hoolitsus, / mis meid siin kaitseb.“)

Jah, elagu metseenide heldus ja hool! Sinustki võib saada metseen: Eesti Kultuurkapital kutsub üles kinkima „Hieronymuse“ sarja raamatuid oma kodukoha või kooli raamatukogule. Kuidas, sellest saab lähemalt lugeda kultuurkapitali veebisaidilt.