Sel reedel Sirbis

Kunstitaristu sotsiaalne vastutus piirilinnas. Mattias Malk vestles Johanna Rannulaga
Narva kunstiresidentuur Nart loodi 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemia, kultuuriministeeriumi ja Kreenholmi manufaktuuri arendaja Narva Gate koostöös. Residentuuri põhieesmärk on elavdada Eesti kunstielu ja meelitada piirilinna eksootika ja tööstuspärandiga Narva välismaiseid kunstnikke. Algusest peale tajuti asutuse rolli ka kultuurivahendaja ja -lõimijana. Residentuuri pikk külaliskunstnike nimistu lubab väita, et esimene ülesanne on täidetud, kuid Narva elanikele on jäänud Nart pigem võõraks ja arusaamatuks Tallinna satelliidiks. Ebakõla süvendab see, et kunagise Kreenholmi direktori villa on Narvas eri aegadel täitnud olulist sotsiaalse taristu rolli kultuurikeskuse, kino ja raamatukoguna.
Veidi üle aasta on Narti juhtinud Johanna Rannula, kes on võtnud fookusse kohaliku mõju laiendamise.

MARIN MÕTTUS: Iraani kuum oktoober
Esimest korda pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni nõutakse Iraanis niivõrd otseselt, häälekalt ja leppimatult täielikku režiimimuutust.
Noore iraani laulja Shervin Hajipouri laul „Baraye“ („Selleks“/“Sellepärast“) on kujunenud septembris puhkenud ja üle terve riigi levinud protestilaine mitteametlikuks hümniks, millest Youtube’is levib juba kümneid kavereid. 25aastane Hajipour on Iraani muusikaskeenel tõusev täht. Kuigi „Baraye“ videol paistab ta isegi pisut kohmetu ja hajevil, lähevad tema kähedavõitu hääl ja siirad sõnad otse hinge. Laulu sõnad on iraanlaste säutsukogum, mis vallandus pärast seda, kui kurdi tütarlaps Mahsa Amini oli surnud julgeolekujõudude brutaalse kohtlemise tõttu, millest sai praeguseni kestvate meeleavalduste sütik. 29. septembril arreteeris Iraani julgeolek Hajipouri, süüdistades teda süsteemivastases propagandas ning vägivallale õhutamises. Nädala pärast lasti ta kautsjoni vastu vabaks, kuid süüdistustest ei ole loobutud ja lauljale kehtestati Iraani Islamivabariigist lahkumise keeld.

URMAS HÕBEPAPPEL: Xi Jinpingi režiimi raison d’être
Modernistliku utoopia rajamise varjus tegeleb Xi muu hulgas iseenda ja ilmselt paljude hiinlaste alateadlike hirmude maandamisega.
Xi Jinping (snd 1953) kasvas üles väga keerulisel ajal. Tema haridustee oli katkendlik, nii nagu kõigil Suure Kultuurirevolutsiooni ajal (1966–1976) võrsunud lastel. Isa Xi Zhongxun, partei kõrge ametnik arreteeriti ja häbistati ning üks õdedest tegi enesetapu ilmselt perele osaks langenud tagakiusamise tõttu. Teismeline Xi saadeti seitsmeks aastaks töölaagrisse. Võiks ju eeldada, et lapsepõlvetraumad panevad ka kõige lojaalsema kodaniku kõhklema Hiina Kommunistliku Partei (HKP) legitiimsuses ja peletavad eemale marksistlikust ideoloogiast. Ometi tärkas noores Xi’s soov seda julma ja rahutut mängu kaasa mängida ja mis veelgi tähtsam – kontrollida.

ALARI PURJU: Kuidas reguleerida pangandussektorit?
Kui jätta osa finantssüsteemist reguleerimata, võivad rahanduskriisidel olla poliitilised tagajärjed, ülereguleerimise korral väheneb aga vahendussüsteemi efektiivsus.
Rootsi Keskpanga Nobeli mälestusauhind majandusteaduse vallas läks 2022. aastal USA majandusteadlastele pankade ja rahanduskriiside kohta tehtud uuringute eest. Douglas W. Diamond ja Philip H. Dybvig pälvisid tunnustuse sügavama pilgu heitmise eest pankade tegutsemise põhimõtetesse ning aastatel 2006–2014 Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi juhtinud Ben Bernanke selle tõestamise eest, et puudujääkidel pankade tegevuses oli 1930. aastate majanduskriisis juhtiv osa.

MÄRT VÄLJATAGA: Nn kirjandusvaldkond
Muude kaunite kunstidega võrreldes on kirjanduse eelarve väike, valdkonna tähtsaima esinduskogu jalgealust õõnestab vaesus.
Kirjanike liidu 100. aastapäeva puhul oli eesti kirjandusest palju juttu. See keskendus peamiselt kirjandusloole, vähem nüüdisajale. Aga milline on see asutuste, tavade ja rahaliikumise keskkond, mille sees eesti kirjandus praegu elab? Järgnev püüab seda laiades joontes kirjeldada ning osutada siin-seal, kus asjad hästi, kus halvasti.

JIŘÍ TINTĚRA: Muinsuskaitseala – kelle asi see on?
Keskse vastutuse süsteem muinsuskaitsealade kaitsekorra eest on omavalitsustele küll mugav, kuid ka hukutav.
Eestis on 12 muinsuskaitseala, neist 11 südalinnas. Kaks suuremat linna välja arvatud, mõjutab kõiki neid linnu rahvaarvu kahanemine, s.t et tüüpiline muinsuskaitseala asub väikses kahanevas linnas. Elanikkonna kahanemine mõjutab linnaruumi: osa hoonetest seisab tühjalt või alakasutatuna, taristu ei vasta linna suurusele ja on alainvesteeritud, erainvesteeringud hoonetesse on minimaalsed, maksudest saadav raha väheneb.

KRISTJAN KANNIKE, MARTTI RAIDAL: W-bosoni massi kaudu kvantmaailma uutest tulemustest
Kas tehtud on kauaoodatud avastus ja üles leitud uus füüsika või on tegu mõõtmisveaga?
Aeg-ajalt toimuvad teaduses tektoonilist mõõtu sündmused, mis kujundavad ümber kogu meie arusaama loodusest ja selle toimimisest. Ingliskeelsed populaarteaduslikud blogid ja ülikoolide suhtekorraldajate pressiteated jätavad mulje, et selline sündmus võis olla hiljutine W-bosoni massi täppismõõtmine Fermilabis (USA) asuvas kiirendis Tevatron. Ameerika füüsikud leidsid, et see osake võib olla ligi 0,1% seni arvatust raskem.

TIINA MIKK: Kas minu pärija saab koos mu varaga ka digivara?
Õigusteaduses leitakse, et digivara läheb inimese surma korral üle tema pärijatele täpselt samade reeglite alusel nagu mis tahes muu vara.
Digitaalsus on tavapärane, elu lahutamatu osa. Märkamatult on kirjast saanud e-kiri, arvest e-arve, koolist e-kool, maksuametist e-maksuamet ja valitsusest e-valitsus; paberümbrikku asendab digikonteiner, lukuga päevikut öökapisahtlis salasõna ja kasutajatunnusega digikaust, silmast silma suhtlust pöidlatekst ja profiilipilt. Tehnoloogia areneb kiiresti edasi. Digitempo seisukohalt on elu reguleerivad seadused vastu võetud „väga ammu“. See viib küsimuseni, kas seadus reguleerib ka diginähtusi, mida toona olemas ei olnud. Täpsemalt, mis saab inimese surma korral tema digivarast.

ANNE-MAY NAGEL: Ühismeedias ilmutatud väljanäitused
Ühismeediastst võib jääda mulje kui meelelahutusest ja vahetust võimalusest püsida heade sõprade ja tuttavatega kontaktis ning kursis toimuvaga. Boonusena annab see muidugi võimaluse piiluda võõraste inimeste ellu. Kuid aususe poolest on need pildid tõsielust küll kaugel.

MIRJE MÄNDLA: Uus ja unistuslik
Oktoober pakkus ohtralt uut muusikat ja ka mineviku kulda.
Oktoober avanes kuulajale mitmekesise ja elamusküllase muusikamerena. Mõneti on koha- ja ajapõhise ülevaateartikli kirjutamine subjektiivne, kuna üpriski võimatu on haarata muusikaelu kogu selle mitmekesisuses. Pealegi on juurde tulemas üha uusi festivale või ülevaatekontserte ning nende toimumisaeg sageli kattub, mis muidugi pole etteheide. On ju nädalavahetusi aastas kindel arv ja seetõttu ka tähtsate ettevõtmiste kattumine kultuuriellu sisse programmeeritud.

URMAS LÜÜS: Olulised asjad. Rüiutatud asjad
Siinne mõttejada sündis õhtustel jalutuskäikudel Amsterdamis, mil päevased elamused nüüdiskunsti näitustelt ja vestlused Gerrit Rietveldi akadeemia tudengitega settima hakkasid, kuuldu-nähtu esimesi kokku hakkavaid üldistuseklimpe kultuurisupis moodustasid. Kui üldiselt tunnistatakse kunsti norme, vaikivaid leppeid ja tabusid kompivat loomust, mis arendab ühiskonna võimet nähtut uues valguses ja vormis mõista, ei jää ühegi sagedasema näituste väisaja eest varjule tõik, et purjetatakse ikka kunsti suundumusi pidi.

Arvustamisel
Jonathan Littelli „Eumeniidid“
festival „Klaver“
Accordionfest
festival „Ideejazz“
Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hundi „Runoviisid ajastute valguses“
VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“
Wiiralti preemia näitus
Sigrid Viiru ja Cloe Jancise näitus „Teine vaatus. Tõlkes leitud“
Līga Spunde multimeediainstallatsioon „Ükski õnnistus ei ole kurjast“ Lille’i videokunstimessil
Eesti Draamateatri „Meister Solness“
VAT-teatri „In memoriam Bellingshausen“
Kinoteatri „… Eetika“
mängufilm „Kõik meie hirmud“
dokumentaalfilmid „Suur soo“ ja „Hipodroom“
telesari „Avamaa“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht