Sel reedel Sirbis

„Nähtamatud hiiglased“, Margus Maidla vestleb arvutiteadlase Jaan Raikiga Ülo Mattheus, „Ukraina sõja deep state“ Andres Aule, „Eitus“ Lehis Mõistus, Mehis Aru, „Kaks kultuuri“ Merilin Aruvee, „Keeleteadlikust aineõpetusest koolis mööda ei pääse“ Olena Husseinova luulesalv Roland Reemaa, Laura Linsi, „Linnamaardla“ Urmas Lüüs. Disainistik. Varisõnastik I Intervjuu kunstnik Kadri Toomiga kunstnik Virge Jõekaldaga kirjanikust arhitekti Klaske Havikuga Esiküljel Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi professor Jaan Raik. Foto Piia Ruber

Nähtamatud hiiglased. Margus Maidla vestles arvutiteadlase Jaan Raikiga
Jaan Raik: „See on Euroopa Liidu tasandil ülimalt strateegiline valdkond, kõik uus ja innovaatiline, sh rohepööre, pole võimalik ilma ühise turuühenduse kontrollitava kiibitööstuseta.“
Tänavu möödub 80 aastat maailma esimese elektronarvuti tööle hakkamisest, milleks oli 1943. aastal Suurbritannias valminud Colossus, loodud Teise maailmasõja ajal ülisalajase projektina sakslaste sõnumikoodi lahtimuukimiseks. Sammukese lähemale tänapäevaste arvutite ajaloo algusele viib kolme mehe leiutis 1947. aastast, mida praeguseni kutsutakse transistoriks. Tulles tänapäeva, siis praegune tehnoloogiline progress ja üldisemalt majanduskasv ei oleks mõeldav ilma pooljuhtide, mikrokiipide ja neis kasutatavate transistorideta. Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi professor Jaan Raik on ühes varasemas populaarteaduslikus käsitluses võrrelnud kiipe „nähtamatute hiiglastega“.

ÜLO MATTHEUS: Ukraina sõja deep state
Ükskõik millises suunas Ukraina relvajõud oma vastupealetungi ka ei alustaks, seisab neil vastas suurem Vene väekontingent.
Euroopas ja üldse läänes käsitleti Venemaad pikka aega kui Pjotr Tšaikovski balleti uinuvat kaunitari, kelle printsi suudlus äratab autokraatia unest ja suunab demokraatlikule arenguteele, millega saab Nõukogude Liidu lagunemise muinaslugu oma õnneliku lõpu. Printsi rolli on selles uinuva kaunitari loos etendanud ridamisi mitmed lääne poliitikud, ennekõike Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid, kuni ühel hetkel sai selgeks, et uinuva kaunitari nahas peidab end kuri nõid ja inimsööja Baaba-Jagaa, kes teritas tegelikult Euroopat odava gaasi ja naftaga meelitades oma küüsi, et need naabritele ja seejärel kogu Euroopale turja lüüa.

ANDRES AULE: Eitus
Tehisintellekti monoloog kuues faasis

LEHIS MÕISTUS, MEHIS ARU: Kaks kultuuri
Juba 1959. aastal sõnastas Charles Percy Snow nn kahe kultuuri küsimuse. Jerome Kagan lisas 2009. aastal kolmanda kultuuri. Kas on aeg lisada neljaski?

MERILIN ARUVEE: Keeleteadlikust aineõpetusest koolis mööda ei pääse
Kuna lõimitud aine- ja keeleõpe eeldab pööret mõtteviisis, teeb see esialgu tülinatki, aga on tõhus, sest teadmiste keelendamine nõuab õpilaselt süvenemist ja kaalutletud tegutsemist.
Üle maailma on nii üldhariduses kui ka kõrghariduses hakatud kõnelema lõimitud keele- ja aineõppest. Kui võtta arvesse eestikeelsele õppele üleminek, on see suund Eestiski möödapääsmatu.

Olena Husseinova luulesalv

Paradiisi kaotades. Lilli-Krõõt Repnau vestles Kadri Toomiga
Kadri Toom: „Materjalis töötamine lihtsustab ja puhastab mõtet ning toob välja olulise. Mõnest veast, nihkest võib tekkida uus idee või selle edasiarendus.“
Kadri Toomi näitus „Õhulaev ja kasvuhooned“ Vaala galeriis kuni 27. V.
Kadri Toomi (1984) huvitab eksperimentaalne nüüdisgraafika. Oma kunstis on ta ühendanud graafika, maali ja fotograafia, tööde eksponeerimisel kasutab kunstnik insallatiivseid võtteid. Kadri Toom on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli Pallas maalingute osakonna ja kaitsnud magistrikraadi Eesti kunstiakadeemia graafika osakonnas. Ta on pälvinud vabagraafikute ühenduse aasta graafiku aunimetuse 2021. aastal ja 2022. aastal Wiiralti preemia konkursil ergutusauhinna.

Suur imeline eluring. Mai Levin vestles Virge Jõekaldaga
XV sajandil kasutusele võetud kuivnõela on XX sajandil huvitavalt viljelenud paljud eesti kunstnikud, nimetagem siinkohal Eduard Wiiraltit, Salome Treid, Agate Veeberit, Aino Bachi, Richard Kaljot, Ott Kangilaskit, Renaldo Veeberit, Marje Üksist, Urmas Viiki, Anu Kalmuja Ülle Marksi. Ofordilt on kuivnõelale üle läinud Vello Vinn ja Silvi Liiva. Selles seltskonnas kuulub Virge Jõekaldale üks kesksemaid kohti.

ROLAND REEMAA, LAURA LINSI: Linnamaardla
Ükski maavara pole ammendamatu. Üks võimalus ehitamise keskkonnamõju vähendada on näha juba valmis ehitistes ehitusmaterjali.
„Ehitised ei ole niivõrd objektid kui sõlmed, mis on kokku põimitud materjalide voost,“ kirjutab Uus-Meremaa arhitekt Mark Wigley raamatus „Maavaradest sõltumatu arhitektuur: ehitusviis, mis ei kurna“i. Ta viitab arhitekti ameti kultuurilisele kuvandile ja toob välja, et üldiselt peetakse arhitektuuri andmise kunstiks. Arhitektuur lisab väärtust: liidab eraldi väheväärtuslikud osad ja põimib neist hästi toimiva terviku, kuid Wigley kutsub üles vaagima, millisest algmaterjalist seda lisandväärtust luua.

Kujutlusvõime, kirjandus ja arhitektuur. Urmo Mets vestles Klaske Havikuga
4. V esines Eesti kunstiakadeemia avatud loengute sarjas pealkirjaga „Arhitektuuri päästikud“ Hollandis resideeriv kirjanik ja arhitekt Klaske Havik (snd 1975). Havik on Delfti tehnikaülikooli arhitektuuriprofessor, analüüsi- ja kujutlusmeetodite õppetooli juhataja. Tema kirjanduslikku loomingut on avaldatud Hollandi luulekogumikes ja kirjandusajakirjades. 2021. aastal ilmus tal ingliskeelne luulekogu „Way and Further“. Vestlesime Havikuga kirjanduse ja arhitektuuri seostest ning analüüsi- ja kujutlusmeetodite väärtusest.

URMAS LÜÜS: Disainistik. Varisõnastik I
Alles see oli, kui keeleline korrektsus lõi eestlaste südames lõkendama ning igaüks vandus, käsi ÕSi kaanel, truudust sõnade „liiderlik“ ja „osavõtlik“ algupärastele tähendustele. Et päästa rahvas terminoloogilisest pimedusest, otsustasin avada veel mõne disainis ja rakenduskunstis olulise sõna tähenduse.

Arvustamisel
Christopher Hoodi „Riigikunst“
Ingeborg Bachmanni „Kolmekümnes aasta“
Eesti muusika päevad
Eesti muusika päevade kontsert „Oja/Krigul/Metsvahi/Sumera“
Pärnu Linnaorkestri ning Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontserdid
näitus „Välja ahju tagant!“
Musta Kasti „Lilli“, Rakvere teatri „Süüta süüdlased“, Theatrumi „Vaatamata kõigele“ ja Vanemuise „Pisuhänd 2“
mängufilm „Rimini“
lühimängufilm „Varblane, mitte kanaarilind“
dokumentaalfilmid „Kaks südant“ ja „Kurvilise tee legendid“

Esiküljel Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi professor Jaan Raik. Foto Piia Ruber