Sel reedel Sirbis

„Geeniteadus meie tervise hüvanguks“, Margus Maidla vestleb Maris Laanega Indrek Ibrus, „Ühiskondliku loovuse poliitikavõtmed“ Tõnis Arnover, „Soome pilk pöördub Moskvalt läände“ Art Leete, „Obi ugri vürstide viimased sõjad“ Ave Kongo, „Diivanist, telekast ja telefoni laadimise kohast ei piisa“ Marten Esko, „On teil hetk aega? Vaatame korra kaasaegsust“ Robert Treufeldt, „Kalaranna fort „Katkurongis““ Margus Ott, „ Argidialektika XXIV. Siin ja seal“ Intervjuu filosoof Marko Pajevićiga kliimamõju hindamise eksperdi Anni Oviiriga filmi „Armastuse olemus“ lavastaja Monia Chokri ja näitleja Magalie Lépine-Blondeauga Esiküljel Tartu ülikooli inimese geneetika professor, akadeemik Maris Laan. Foto Gabriela Urm

Esiküljel Tartu ülikooli inimese geneetika professor, akadeemik Maris Laan.

Gabriela Urm

Geeniteadus meie tervise hüvanguks. Margus Maidla vestles Maris Laanega
Tartu ülikooli inimese geneetika professor, akadeemik Maris Laan on laia silmaringiga ja aktiivne teadlane, kelle arvamusspekter ulatub tublisti kaugemale erialasest professuurist. Ta on teadlane, kes on selgelt läbi tunnetanud, mis on professori ja akadeemiku olemuslik erinevus. Kui esimene saab elus vabalt hakkama, pakkudes ekspertiisi ainult oma eriala raames, siis akadeemik on laiema haardega, märksa ühiskondlikum. Intervjuu ajalgi kumab läbi sisemine põlemine ja kirg, kuidas oma teadmiste ja tegevusega teadlasena ühiskonda täiustada. Tal on selge ettekujutus, kuidas kasutada geeniteadust ennetavalt paremaks rahva tervise analüüsiks ja edendamiseks ning samuti, kuidas meditsiinigeneetika alaseid teadmisi paremini ja laialdasemalt rakendada patsientide käsitluses ja raviteekonna valikutes.

INDREK IBRUS: Ühiskondliku loovuse poliitikavõtmed
Abduktsiooni kasutatakse ennekõike uutes, tundmatutes oludes, kus kõik eeldused ei ole konkreetselt paigas.
„Loovus“ on sagedasti tühi sõnakõlks, veel sagedamini mõttehägu. See on moodsa ajastu viimane valdkond, kus ebatäpsus ja müstifitseerimine on lubatud. Jätkuvalt on võimalik tõdeda, et keegi lihtsalt on loov, tõsta esile jumalikku annet, see üle kullata ja siis lihtsalt laiali minna – küsimata, et kuidas see kõik ikkagi juhtuda sai.

TÕNIS ARNOVER: Soome pilk pöördub Moskvalt läände
Soome rahvas on valinud presidendiks Alexander Stubbi, kes sai Pekka Haavistost ligi 100 000 häält rohkem. Häälte vahekord oli 51,6 : 48,4. Suur oli tema toetus rootsikeelsel Ahvenamaal, Pohjanmaal ja maapiirkondades. Haavistot toetasid kultuuriinimesed, noored ja linlased. 55aastane Stubb mõjub 65aastase Haavisto kõrval energilisema, terasema ja ka teravamana. Konservatiivsetele valijatele ei meeldinud Haavisto homosuhe.
Pärast Mannerheimi on Stubb teine soomerootslasest president.

ART LEETE: Obi ugri vürstide viimased sõjad
Nõukogude aja lõpus sattusin tudengina Lääne-Siberis kokku Jekaterinburgi arheoloogidega, kes kaevasid Hullori küla taga metsas välja keskaegset linnust. Nähes seal kolmekordseid linnuse vallide jäänuseid, tekkis minu jaoks suur kontrast oma vahetute muljetega üldiselt vaiksetest ja rahulikest hantidest. „Sõjapidamine oli neil hästi arenenud,“ nentisid arheoloogid. Mõtlesin juba siis, et midagi on meie Siberi sugulaste elus läbi aegade väga palju muutunud.

AVE KONGO: Diivanist, telekast ja telefoni laadimise kohast ei piisa
Eestis on arhitektuuri käsitletud üldhariduskoolides kunstiõpetuse osana. Varem läheneti ruumile küllalt konkreetselt perspektiiviõpetuse, linnavaatluste, interjööri ja eksterjööri õpetamise ning mõningate objektide tundmise kaudu. Praegune põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava suunab pigem linnaruumi mõtestama, seda tervikuna tajuma ja tunnetama. Seega seostub ruumihariduse põhimõte kunstiõpetuse üldiste eesmärkidega.

Kuidas arvutada hoone CO2 jalajälge? Merle Karro-Kalberg vestles Anni Oviiriga
Pole uudis, et ehitussektor on suur saastaja. 2025. aastal tehakse Eestis kohustuslikuks ehitusloa taotluses arvutada hoone CO2 jalajälg, mille alusel on edaspidi võimalik ehitada säästlikumalt. Mida see tähendab ja kuidas sinna jõuda? Vastab ehituse kliimamõju hindamise ekspert Anni Oviir.

ROBERT TREUFELDT: Kalaranna fort „Katkurongis“
Rein Raua sulest on 2023. aastal ilmunud romaan „Katkurong“, mille põhisündmused toimuvad 1911. aastal Mandžuurias ja 1933. aastal Tallinna keskvanglas.

MARTEN ESKO: On teil hetk aega? Vaatame korra kaasaegsust
Mul paluti kirjutada midagi selgesõnalist ja ülevaatlikku teemal „Kaasaegne kunst või nüüdiskunst?“ ja hoiduda kuivast erialakeelest, et ei oleks igav – kirjuta, nagu räägiksid mõne teemakauge tuttavaga. Olen sel teemal kaitsnud EKAs magistritöö ning praegused doktoriõpingud samas institutsioonis on samuti osaliselt selle teemaga seotud. Seetõttu ei ole just lihtne selgitada teemat lühidalt, sest palju olulist jääb igal juhul välja, aga proovida ju võib.

Paaris ja paaritu. Tristan Priimägi vestles Monia Chokriga
Monia Chokri alustas näitlejana selliste tuntud Québeci filmitegijate nagu Xavier Dolani ja Denis Arcandi filmides, ent liikus siis ka ise vaikselt lavastamise suunas. Nüüdseks on tema kontol juba kolm head täispikka filmi. Neist viimases, praegu kinos jooksvas „Armastuse olemuses“ otsitakse just seda, mida pealkirjas mainitud, ja tehakse seda pealtnäha romantilise komöödia žanri raames. Selle žanri piirest on küll välja murtud, astutud suurema sügavuse suunas.

Armastusest, armastusega. Tristan Priimägi vestles ka Magalie Lépine-Blondeauga
Quebeci filmiskeenest on alati tulnud huvitavaid asju ja see seisab muust Kanadast kinematograafiliselt justkui täiesti eraldi, märksa mõjuvamas paigas, ehk ka selle poolest, et prantsuskeelne Kanada ei ole sulanud oma suure lõunanaabri USAga nii märkamatult ühte.
Lavastaja Monia Chokri uues filmis „Armastuse olemus“i annab keskealine naisterahvas Sophia järele oma ihadele ja petab abikaasat. Loos, mis võiks piirduda melodraamaga, on aga võetud sügavamalt vaatluse alla suhted väljaspool abielu ja oma ühiskonnaklassi. On armastus neil tingimustel võimalik ja mil määral? Peategelase Sophia rollis näeme Xavier Dolani filmidega rahvusvahelise tuntuseni jõudnud Magalie Lépine-Blondeaud, kes räägib veidi pikemalt endast, Sophiast ja „Armastuse olemusest“, mis esilinastus eelmisel aastal Cannes’i filmifestivali alaprogrammis „Kõrvalpilk“ („Un Certain Regard“).

Usus, et saame maailma kontrollida ja alistada, peitub tohutu ülbus. Jaanus Sooväli vestles Marko Pajevićiga
Tartu ülikooli kirjastus avaldas hiljuti Marko Pajevići raamatu „Poeetiliselt mõtelda. Nüüd ja kohe“ eestikeelse tõlke. Saksa keeles ilmus raamat 2022. aasta oktoobris tuntud kultuuriteooria kirjastuselt Passagen, ingliskeelne tõlge ilmus selle aasta septembris Routledge’ilt. Marko Pajević on praegu Tartu ülikoolis külalisprofessor.

Loe ka Pajevići raamatu „Poeetiliselt mõtelda“ arvustust Leo Luksi sulest.

MARGUS OTT: Argidialektika XXIV. Siin ja seal
Ma olen siin. Puhtalt siin, eikuskil mujal. Sellisena aga puudub siin’il igasugune määrang, ta tühistub. Siin’i, mis pole kokkupuutes mingi seal’iga, pole olemas. Puhas „siin“ on abstraktsioon.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2023

Arvustamisel
Viivi Luige „Kuldne kroon“
Tõnis Vilu „Vana hing“
Jüri Kolgi „Fuuga“
festival „Dreamscape“
muusikal „Kabaree“ rahvusooperis Estonia
Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala
XXIV segakooride võistulaulmine „Tuljak“
solfedžo ja muusikalise kuulmise foorum Heino Elleri muusikakoolis
näitused „Kaheksajala rokokoo“ ning Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki „Tsüanookeanid“
Eesti Draamateatri „Luidrik“
Vanemuise „Lõpp“
Nuutrumi „Orzel. Laidoneri ööd“
mängufilmid „Kõik me võõrad“ ning „Mai ja detsember“

Esiküljel Tartu ülikooli inimese geneetika professor, akadeemik Maris Laan. Foto Gabriela Urm

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht