Sel reedel Sirbis

„Visconti viis venda“, Konstantin Kuningas vestleb Nils Mattias Steinbergiga Merle Karro-Kalberg, „Logi sauna kütjad“ Jaan Tamm, „Saare maakonna linnused ja turism“ Intervjuu briti lavastaja Ken Loachiga Teaduse ja pereelu ühildamine Aro Velmet, „Taanis oli viimased neli aastat mitu korda ohutum viibida kui Suurbritannias“ Kristel Algvere, „Inglite keel“ Miks üldse ja kellele ÕS? Art Leete, „Ristimisretk Obi ugri maale“ Kaarel Tarand, „Kodukontor. Ideoloogia teeb voodist töökoha“ Esiküljel Endla teatri näitleja Nils Mattias Steinberg. Foto Priit Loog

Visconti viis venda. Konstantin Kuningas vestles Nils Mattias Steinbergiga
Endla teatris esietendub täna, 15. märtsil „Rocco ja tema vennad“, mis põhineb Luchino Visconti 1960. aasta Veneetsia filmifestivalil Hõbelõvi pälvinud filmil. Tallinna Linnateatris esietendus see lavastaja Jaanus Rohumaale, kunstnik Aime Undile ning näitlejatele Ene Järvisele ja Marko Matverele auhindu toonud lugu 1994. aasta oktoobris. Praegune Endla näitleja Nils Mattias Steinberg on sündinud kaks nädalat pärast toda lavaletulekut.
Endla lavastuses Roccot kehastava Steinbergi sõnul on kõik viis venda ühtviisi olulised ning see lugu võiks sama hästi kanda pealkirja „Vincenzo ja tema vennad“ või „Simone ja tema vennad“ vms. Steinberg lõpetas 2018. aastal EMTA lavakunstikooli XXVIII lennus ja alustas näitlejateed Endla teatris. Varasemat seost Pärnuga tal pole. „Ma pole käinud isegi suviti Pärnus puhkamas, sest olen pärit Keila-Joalt,“ tunnistab ta naeratades.

Esiküljel Endla teatri näitleja Nils Mattias Steinberg. Foto Priit Loog

AILI KÜNSTLER: Miks üldse ja kellele ÕS?
Emakeelse inimese keelekasutus ei saa mõistagi olla iseenesest vale, küll aga on seni pädenud arvamus, et see võib olla olukorrast ja eesmärgist johtuvalt kas mõttekas või kohatu.
Eesti keelenõukogu koos Eesti Keele Instituudiga 1. märtsil korraldatud keelekorralduse seminaril käsitleti teemat eri vaatenurkadest ning anti ülevaade järgmise ÕSi koostamispõhimõtetest. Emakeelse inimese keelekasutus ei saa mõistagi olla iseenesest vale, küll aga on seni leitud, et see võib olla olukorrast ja eesmärgist johtuvalt kas mõttekas või kohatu. Siiamaani on eesti keele normingukohaseks kasutamiseks antud juhiseid ka õigekeelsussõnaraamatus soovituste ja ka keelekasutuse selgust ja ühtlust toetavate näitelausete kujul. Valmiva „Eesti keele sõnaraamatu ÕS 2025“ puhul see seminaril kuuldu järgi enam nii ei ole: ÕS 2025 on paberile trükitud EKI ühendsõnastiku „ÕSi selgitustega“ eesti keele osa, nagu kinnitas Margit Langemets sel üritusel.
Siinkohal saab õigekeelsussõnaraamatuga seonduva vaatepunkti esitamiseks sõna osa seminaril osalenuist.

KRISTEL ALGVERE: Inglite keel
Kirjakeele armastamise tuhinas ei tohi me ära unustada esiemade ja -isade keelt. Keelt saab armastada mitut viisi, ükski neist pole vale.
Esimese Jaan Kaplinski stipendiumi laureaadina on mul suur vastutus, aga ka rõõm jagada teiega oma mõtteid keelest ja teadusest. Olen teise aasta doktorant Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis, kirjutan doktoritööd keelelise ebakindluse teemal. Stipendiumi kasutamise ajal uurisin peamiselt eesti keele õpetajate hoiakuid. Viin teid nüüd Jaan Kaplinski päeval peetud ettekandele toetudes väikesele isiklikule keeleloolisele rännakule.

Usk, lootus, võitlus. Tristan Priimägi vestles Ken Loachiga
Ken Loach: „Rassismi kasvule aitab kaasa see, kui tuntakse end petetu, vaese ja lootusetuna. Nii et kõik taandub lootusele.“
Briti filmitegija Ken Loach oli eelmise kümnendi keskel juba valmis pensionile minema, kuid olukord maailmas, ennekõike Brexit, sundis teda kui töölisklassi eestkõnelejat taas nõrgemate kaitseks kaameraga välja astuma. „Mina, Daniel Blake“ tõi Loachile tema teise Cannes’i Kuldse Palmioksa ja uue hingamise. Sellele järgnesid „Kahjuks ei olnud teid kohal“ – kriitika ühiskonnas kulutulena leviva renditöömajanduse aadressil ühe kulleri silme läbi – ja n-ö tänapäeva Inglismaa triloogia kolmanda osana käsitletav mullune „Vana tamm“, kus on Loachile uuena tulnud sisse sõjapõgenike teema. Ka „Vana tamm“ jõudis Cannes’i võistlusprogrammi, aga mitte auhindadeni. 87aastane Loach on lubanud taas filmikarjääriga lõpparve teha, aga tema seisukohad pole küll aastatega leebunud.

MERLE KARRO-KALBERG: Logi sauna kütjad
Suur armastus sauna ja aeglase elu vastu on kokku toonud neli naist, kes avasid eelmise aasta lõpus Tallinnas mere ääres linnahalli kõrval avaliku leilimaja.
Märts. Lumi on valdavalt sulanud, vaid tänavate servas on kõrgemad porised jäävallid. Pealinna ainukeses isetekkelises laugjas supelrannas südalinna läheduses riietuvad lahti taliujujad ja jooksevad elevil vette. Randa eraldab linnast viimane alles jäänud kesklinna tühermaa jupp: suurte puude ja põõsastega, kus pajutibud kauaoodatud kevadet lubavad. Vaikus, linnulaul ja lainete koha. Taamal kõrgub linnahall, ametlikult mahajäetud, aga ometi on inimesi selle katusel omajagu. Tallinna südalinn polekski nagu kiviviske kaugusel, mis siis, et mõnikümmend meetrit edasi on juba magistraalid, sadam ja automüra.

JAAN TAMM: Saare maakonna linnused ja turism
Praeguse maakondliku juhtimismudeli puhul, kui suurem osa investeeringuid ja otsuseid koondub Kuressaarde, on raske loota, et tähelepanu ja võimalusi jätkub ka mujale.

EESTI NOORTE TEADUSTE AKADEEMIA: Teaduse ja pereelu ühildamine
Kuigi perega seotud mobiilsuspiirangud ja selle mõju karjäärile puudutavad nii mehi kui naisi, näitavad andmed, et väikeste laste olemasolu peres takistab eelkõige naiste mobiilsust.
11. veebruaril tähistati ÜRO eestvedamisel üheksandat korda rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele hariduses ja teaduses. Eestis on kõnealune päev olnud tulipunktis alates 2021. aastast ning selle tähistamist on eest vedanud Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) koostöös ülikoolide ja teadusasutustega. Nagu ka eelnevatel aastatel, on „Naised teaduses“ päeva sisuks tuua esile nii naisuurijate teadussaavutusi kui ka pöörata tähelepanu kitsaskohtadele, mis piiravad nende tegevust ja karjäärirajal edasiliikumist.

ARO VELMET: Taanis oli viimased neli aastat mitu korda ohutum viibida kui Suurbritannias
Kuidas mõjutas sissetulekute, elukoha, töö laadi jm ebavõrdsus eri inimrühmade nakkusriski, on meie pandeemia analüüsis läbi kaalumata.
Neli aastat. See on aeg, mille jooksul vastsündinust kasvab kõndiv, rääkiv, mõnikord isegi tähti tundev laps. See on aeg, millega agar tudeng võib läbida bakalaureuse- ja magistriõppe. See on kaks kolmandikku Teise maailmasõja pikkusest. Piisavalt pikk aeg, et tuttav, kes sind selle aja jooksul pole näinud, võiks öelda „oi, kui palju sa muutunud oled!“. Ja piisavalt lühike, et selle peale mõelda: „Mis jamajutt see küll on?“

ART LEETE: Ristimisretk Obi ugri maale
Vene õigeusu kiriku isemajandamise vajadus Siberis ja tsaari käsk käivitasid ristimiskampaania, mis oli kõige intensiivsem hantide ja manside seas.
Hantide ja manside maailma mõistmise viis ei huvitanud Vene võime kuni XVIII sajandi alguseni. Siis korraldati suur ristimiskampaania, mille tulemusena tehti suurem osa Obi ugrilastest kristlasteks. Samal ajal tõi see vägivaldne aktsioon kaasa ka ulatuslikud rahutused, milliseid polnud Lääne-Siberis ammu olnud ega tulnud ka enam tükk aega.

KAAREL TARAND : Kodukontor Ideoloogia teeb voodist töökoha
COVID-19 pandeemia hiid- ja järellained tabasid inimkonda nii kiiret reageerimist ja äkkotsuseid nõudva kriisina kui ka ületamiseks pikaajalist strateegilist planeerimist ning muudatuste juhtimist eeldava hädana. Lühike, kuid suuri hulki tabanud COVID külvas hirmu ja sundis ühiskondi ja riike avastama endas solidaarsustunnet, mobiliseerumisvõimet. Hilisem pikk COVID tuli, et jääda, kuid sellega pihta ja selles kannatada saanute kaotused ei ole otsustajate fookuses samal määral. Üksikute õnnetus on pigem eraasi ning solidaarsus ja mobilisatsioon vähemasti Euroopas reserveeritud juba hoopis muud tüüpi elu ja surma võitlusele.

Arvustamisel
Jan Kausi „Imelik peegel“ ja Juhan Voolaiu „Eesti tänapäevased muinasjutud“
Siegfried von Vegesacki „Tõlgina idas. Jutustus aastatest 1942–1943“
kontsert „80 aastat Tallinna märtsipommitamisest“
Eesti naisheliloojate konkursi lõppkontsert
Kaisa Ling Thingi naistepäevatuuri „Rind ette!“ kontsert
Eesti Kontserdi ja ERSO kontsert „Tetzlaff ja Brahms“
Sten Lassmanni klaveriõhtu „Kodumaised viisid“
BOTi ja eˉlektroni „Eesti Rahwa Edenduskunst“
Endla teatri „Mäeküla piimamees“
näitused „Kellele kuulub öö?“, „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ ning „Tasakaalus(t väljas). Näitus märkamisest ja meelerahust“
mängufilmid „Mo Mamma“ ja „Biwa järve 8 nägu“