Sel reedel Sirbis

„Õhkpadi, millelt lendu tõusta“, Karin Allik vestleb Jaak Printsiga Eesti arhitektuuripreemiate nominendid Leele Välja, „Muusikutele paradiis, linnaruumile tühjad pihud“ Tristan Priimägi, „Õuduste sümfoonia“ German Golub, „Kui vanad inimesed avastavad TikToki“ Aija Sakova, „Teadusraamatukogu kui ajatu ruum ja muutuste kiirendi“ Kurmo Konsa, „Mängumaailmadest Matrixisse“ Margus Ott, „Argidialektika XII. Hargmeie“ Intervjuu filoloog Mihhail Truniniga kirjanik Kristina Sabaliauskaitėga graafilise disaineri Linda van Deurseniga

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Õhkpadi, millelt lendu tõusta. Karin Allik vestles Jaak Printsiga
Usutavasti ma ei liialda, kui väidan, et EMTA lavakunstikool on Eestis üks müstifitseeritumaid õppeasutusi. Pinev konkurents, mainekas vilistlaskond ja eestlaste üldine teatriimetlus loovad kooli ümber maagilise aura, mida kannustab ka asjaolu, et õpe toimub küllaltki väikeses ringis ning kahel esimesel aastal publiku silme alt eemal. Nõnda võibki teinekord jääda mulje, et koolis sünnib mingi müstiline metamorfoos: uksest astuvad tavalised noored sisse ning hiljem valmis teatritegijad välja. Tegelikult on lugu palju maisem. „Ilma katkematu tööta iseenda kallal edasiminekut ei toimu,“ ütleb lavakunstikooli XXXI lennu juhendaja Jaak Prints.
Printsi juhendatud kursuse esimene diplomilavastus „Tiit Pagu“, mis esietendus oktoobris Tallinna Linnateatris, annabki põhjuse heita valgust XXXI lennu õppeaastatele, näitlikustamaks katkematut tööd lavakunstikoolis.
+ Tallinna Linnateatri ja EMTA lavakunstikooli „Tiit Pagu“ arvustus

Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta 28. jaanuaril.

LEELE VÄLJA: Muusikutele paradiis, linnaruumile tühjad pihud
Muusika- ja balletikooli uue hoone välisilme on idee teostamisel kannatada saanud, kuid seest leiab nii majesteetlikkust kui ka kodutunnet.
Igal aastal valmib mitu haridushoonet ja on rõõm tõdeda, et enamik neist pälvib tähelepanu ka arhitektuuriringkondades, jõuab preemianominentide hulka ja saab rikkaliku kajastuse ka ajakirjanduses. Kvaliteetne õpiruum hakkab muutuma normaalsuseks. Oma jõulise panuse annab sellesse ka Muba.

Vene ühiskonna põhivektor on apaatia Valle-Sten Maiste intervjueeris Mihhail Truninit
„Venemaaga seonduvalt kogeme praegu palju raevu ja agressiooni ja tulevik on tume. Režiimi langemise tõenäosust võib võrrelda maavärinaga: igal ajahetkel on ta äärmiselt vähetõenäoline, kuid ometi see mõnikord juhtub,“ arvab vene filoloog Mihhail Trunin.

Mitte tuhkatriinulugu, vaid antiiktragöödia. Pille-Riin Larm intervjueeris Kristina Sabaliauskaitėt
Hea ajaloolise romaani vältimatud komponendid on kindlasti haarav narratiiv ja ajalooline usutavus, aga ka ajatu sõnum ja autori keeleanne. Leedu autori Kristina Sabaliauskaitė diloogia „Peetri keisrinna“ puhul on kõik need tingimused täidetud. Vähe sellest: lisagem uudne vaatenurk pealtnäha tuttavale teemale, teksti ebatavaliselt tugev aistingulisus, üha kasvav päevakajalisus ja veel mingi sõnastamatu koostisosa. Mis siis imestada, et „Peetri keisrinnast“ on saanud nähtus. Tiina Katteli vahendusel on nähtusele osaks langenud ebatavaline menu ka Eestis. Uurisin romaani fenomeni kohta selle autorilt Kristina Sabaliauskaitėlt.
+ Kristina Sabaliauskaitė romaani „Peetri keisrinna“ II osa arvustus

TRISTAN PRIIMÄGI: Õuduste sümfoonia
Kui Bram Stoker avaldas 1897. aastal romaani „Dracula“, siis ei osanud ta ilmselt arvata, et toob kogu maailma teadvusse koletisemüüdi – vampiirid –, mida ekspluateeritakse edukalt veel tänase päevani väga erinevates vormides. Filmikunstis sirgus saatuse tahtel Dracula sugupuust lausa kaks oksa, mis kuuluvad küll ühe puu külge, ent on võrdlemisi erinevad – Dracula ja Nosferatu.

GERMAN GOLUB: Kui vanad inimesed avastavad TikToki
28. oktoobril ilmus Sirbis intervjuu Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepaga. Tema kommentaarid andsid aimu EFI tegelikust suhtumisest nii noortesse filmitegijatesse kui ka Eesti ainsasse filmikooli BFMi ehk Balti filmi, meedia ja kunstide instituuti. Jääb mulje, justkui oleks Eestis säilinud tava mitte hakata eesriiet eest tõmbama, kui jutt puudutab ülemusi ja/või institutsioone, kellest sõltub sinu koht või töö valdkonnas. Mina kui noor Eesti režissöör ja BFMi filmikunsti eriala vilistlane ei tohi ega taha selliste sõnumite järel vaikida.

AIJA SAKOVA: Teadusraamatukogu kui ajatu ruum ja muutuste kiirendi
Kujutlege, et te saabute pikemalt Ameerika-reisilt mõnda Euroopa linna, olgu selleks Vilnius, Regensburg, Leiden, Tartu või Tallinn. Te jalutate Euroopa linna südames vanade majade keskel ja tajute korraga sealset aja- ja kultuurilugu, selle paiga vanust ja juuri. Need on linnad, kus on elatud, kaubeldud, haridust omandatud ja raamatuid trükitud sajandeid.
Esimesed trükikojad asutati Tartus ja Tallinnas 1630. aastatel.

KURMO KONSA: Mängumaailmadest Matrixisse
Kuigi võidakse arvata, et midagi enamat Googleʼist, Facebookist ja õppivatest algoritmidest ei saagi olla ja et need jäävad meiega igaveseks, pole see kindlasti nii. Viimasel ajal on suure tähelepanu all virtuaalreaalsus ja metaversumid. Vähemalt arvutitehnoloogiate ajaskaalas ammusest ajast tuntud tehnikale andis uue tuule tiibadesse Facebooki juhi Mark Zuckerbergi avaldus 2021. aasta oktoobris, et firma nimetatakse ümber Metaks ja keskendutakse virtuaalreaalse metaversumi loomisele ning kuigi Meta kaotab oma metaversumisse panustades rohkem kui kunagi varem, käsib Zuckerberg investoritel ja töötajatel ennast usaldada.

Märkamatu töö. Indrek Sirkel intervjueeris Linda van Deursenit
26. oktoobril pidas kunstiakadeemia aulas avatud loengu Hollandi graafiline disainer Linda van Deursen. 1987. aastal asutas ta koos Armand Mevisega nüüdseks maailmakuulsa disainistuudio Mevis en van Deursen, mille klientideks on olnud muu hulgas Amsterdami Stedelijki kunstimuuseum, Kasseli „Documenta 14“, Berliini Haus der Kulturen der Welt, Chicago kaasaegse kunsti muuseum, Rotterdami arhitektuuribiennaal ja Veneetsia arhitektuuribiennaal.

MARGUS OTT: Argidialektika XII. Hargmeie
Olen sinuga rängas tülis. Ründame teineteist sõnade ja kehaga. Tundub, et sa oled täiesti eraldi, väline, minu piiri taga. Ja et mina olen sinu suhtes täiesti väline, s.t üleni ja täielikult iseenda sees, oma piiri sees. Piir jagab meid kahte lehte, sina seal ja mina siin.

Arvustamisel
Tauno Vahteri romaan „Hea venelane“
almanahh „No More Amber“
nüüdismuusika festival „Afekt“
ERSO „Audiospaa“ sarja kontsert „Back to the Future“
Estonia ooperi „Falstaff“ kontsertettekanne
Florian Wahli plaat „Katarsis garanteeritud“
näitus „Dekoloniseeritud ökoloogiad“ Riia Kunstihoones
Narva muuseumi kunstigalerii püsiekspositsioon „Elu või karma? Narva lood“
Diana Rodgersi ja Robb Wolfi raamat „Püha lehm“
dokumentaalfilm „Kõigest loomad“
mängufilm „Puuraiduri lugu“

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht