Pallase näitus ühendab õpetamise ja õppimise loomingulise dialoogi kaudu

Nüüd ma näen kuidas sa näed

Haridusteaduste instituut

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis on avatud Kõrgema Kunstikooli Pallas metoodilise fondi tööde väljapanek “Nüüd ma näen kuidas sa näed”. Õpetajate päeva eel avatav näitus pakub võimalust vaadata sisse loomeprotsessidesse, kus esimesest joonest alates hakkab kujunema unikaalne dialoog õppejõu ja õppija vahel, peegeldades ideede arengut ja loomingulist eneseväljendust.

Näituse üks kuraatoritest ning Pallase tekstiiliosakonna juhataja, professor Aet Ollisaar tutvustas väljapaneku idee sündi järgmiselt: “Loomingu õpetamine ja õppimine pole kunagi selgelt ettemääratav ning tulemuseni jõudmisel või mittejõudmisel on alati oma roll nii õppejõul kui ka õppijal. Õppimine algab esimesest joonest ja värvilaigust paberil, nähtavaks saanud ideest, mille põhjal saab alustada diskussiooni. Eelduseks on julgus seda joont tõmmata, muuta oma mõte nähtavaks, tahe näidata ka teistele seda, mida sa näed. Hea õppejõu oskus on näha selle taga õppijat ennast, tema ideede peegeldust, mitte pelgalt töövahendi oskuslikku kasutamist.”

“Õppimisel on teadmiste omandamise kõrval olulised inimese heaolu tagavad oskused ja pädevused ehk see, kuidas me saame enda ja teiste heaolu luua nii vaimses, sotsiaalses kui ka füüsilises mõttes. Õppimise eelduseks on sobiv keskkond, seega ka oskus seda ise ja koostöös teistega luua. Pallase näituse avamine meie instituudi õppehoones on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas seotus teistega, õpetaja-õppija suhe ja suhestumine ning erinevate valdkondade lõimimine loovad vaba, motiveerivat ja inspireerivat õpikeskkonda ning seeläbi meie kõigi heaolu,” ütles haridusteaduste instituudi juhataja, professor Margus Pedaste.

Nüüd ma näen kuidas sa näed

Haridusteaduste instituut

Kas kunsti saab õppida? Ja kas kunsti õppijat saab õpetada? Või oleks õigem küsida, kuidas kunsti õpetada?  Kunsti õppimine ja õpetamine on jäänud läbi aegade isiksuste kokkumänguks, kus omal kohal on nii eeskuju kui ka ühise keele leidmine. Kunstikoolide legendaarsed õppejõud on ka ise kunstnikud, kelle looming on inspireerinud õppijaid neid jäljendama või ka neile vastanduma, oma teed otsima. Lisaks mõõdetavatele ja metoodiliselt õigetele lahendustele on alati oluline see nähtamatu eimiski, mis aitab üliõpilasel leida just enda jaoks toimivad lahendused.

Väljapanek  “Nüüd ma näen kuidas sa näed” koondab paljude erinevate autorite õppetöid alates 2000ndate aastate algusest. Tartu2024 kultuuripealinna aastal on näitusele valitud vaateid Tartu linnaruumist, põnevatest detailidest ja inimestest. Maalide ja tekstiilsete teoste erinevate formaatide ja kujundikeele taga on nii argiseid teemasid ja peatatud hetki ümbritsevast kui ka fantaasiaküllaseid tulevikumaailmu ning aegadeüleseid kohtumisi.

Näitusel eksponeeritud tööde autorid on Pallase maaliosakonna ja tekstiiliosakonna vilistlased Elen Aasamäe, Aari Arike, Kristi Haav, Maris Makurin (Ilves), Eva Jakovits, Eva Junga, Piret Järv, Gaidy Kesa, Kerli Kurikka, Jane Lappo, Riina Libe, Maarja Metspalu MARU, Merily Mikiver, Anett Niine, Merje Niinepuu, Madis Oru, Margit Pensa, Katre Piho, Kaidi Ploomipuu, Malle Raet, Marju Roos, Meril Sarap, Kristel Sergo, Silvia- Sigrid Sillaots, Maris Tammer, Piret Tegova, Helena Toots, Tanel Tolsting, Anita Trink, Anniki Tropp.

Eksponeeritav teos. Anniki Tropp. Tüdruk kaarsillal vaatab kella. 2005.

Pallase arhiiv

Tööde juhendajad on Pille Johanson, Liina Kool, Aet Ollisaar, Kadi Pajupuu, Sirje Petersen, Monika Zaltauskaite-Grasiene Žalte, Valentin Vaher, Helle Vahersalu, Veinika Västrik.

Näituse kuraatorid ja kujundajad on Aet Ollisaar ja Madis Liplap.

Näitus tähistab 105 aasta möödumist Pallase kunstikooli sünnist ning märgib TÜ haridusteaduste instituudi ja Kõrgema Kunstikooli Pallas koostöö algust.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht