Kaks uut näitust Tartu Kunstimuuseumis

Alates 28. oktoobrist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada kahte uut näitust: esimesel korrusel avaneb Margus Punabi kogul põhinev väljapanek „See oli üsnagi mitmekesine aas” ning projektiruumis on külastamiseks avatud videokunstiteos Barbora Kleinhamplová „Vastupandamatu“, mis portreteerib USA kväär-domina’t Mistress Velvetit.

 

„See oli üsnagi mitmekesine aas”

28. oktoobrist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada näitust „See oli üsnagi mitmekesine aas”. Väljapanek koosneb kuraatorite tahtel maastikest Margus Punabi muidu eksistentsialismile ja seksuaalsusele keskendunud kunstikogust. Inimeste eneseväljenduses on oluline osatähtsus alateadlikel väärtustel, kõigel sellel, mida me isegi ei tea, et me teame. Kunstis, kus eeldame autorilt siirust, on kunstniku enese eest varjatu vaatajale tavapärasest veelgi nähtavam. Enese üürikese eksistentsi üle mõtiskledes otsivad ja leiavad kunstnikud sageli lohutust igavikulisena näivast maastikust, mille meelestatus võib autorist märksa rohkem kõnelda kui ta ise arvab.

Kuraatorid: Indrek Grigor ja Peeter Krosmann

Näitus jääb avatuks kuni 25.02.2024.

 

Barbora Kleinhamplová „Vastupandamatu“

Alates 28. oktoobrist on Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis avatud näitus Barbora Kleinhamplová „Vastupandamatu“. Film „Vastupandamatu” pakub välja võimaluse näha BDSM-i normatiivsust õõnestava praktikana, mis võimaldab üksikisikul kutsuda ellu laiemaid sotsiaalseid muutusi. Mistress Velvet oli kväär-domina Chicagost (algselt Ghanast), kes õppis ülikoolis soouuringuid, keskendudes sealjuures Aafrika diasporaale ning tegi seksitööst oma akadeemilise elu osa. Mistress Velvet sundis kliente, kes olid hakanud kahtlema oma identiteedis, läbi mustanahalise feministliku kirjanduse suhestuma patriarhaalse ülemvõimu tagajärgedega ning tunnistama reparatsioonide möödapääsmatust. Poeetilise pildikeelega film portreteerib oma peategelast eesseisva revolutsiooni ellukutsujana, kuid sellest kujunes tahtmatult ka hüvastijätt Mistress Velvetiga, kes kahjuks 2021. aasta märtsis suri.

Kuraator: Indrek Grigor

Näitus jääb avatuks kuni 25.02.2024.