26 10.7

Nimed marmortahvlil või tundmatu sõdur

Sotsiaalia Urmo Raus

Eesti Vabadussõjas ei olnud tundmatuid sõdureid ja kõigi langenute ning pea kõigi osalenute nimi on teada. Vastupidiselt meie idanaabri tavadele on lääne kultuuriruumis austatud indiviidi …

26 10.7

Põletatud ja kokku sulatatud

Muusika Virve Normet

Vestlus-intervjuu kontserdi eel heliloojaga enne selle algust pole meie publikule enam vormi- ega sisu-uuendus, kuid infohuvi paistis olevat vaid kümnendikul publikust. Küllap oli kahtlusi tekitav …

26 10.7

Eesti kada

Sotsiaalia Ahto Lobjakas

Eestlasele on koopa varjude mäng millegipärast midagi lahutamatult omast. Me oleme diasporaa-rahvaste absoluutsed vastandid ja väljaspool, päikese käes, saame eksisteerida vaid millegi muuna, mitte eestlasena. …

26 10.7

Maailmakodanik Ligeti

Muusika Igor Garšnek

Muusikadokumentaal „GYÖRGY LIGETI” (Artlines Films, Prantsusmaa 1993) režissöör MICHEL FOLLIN, ETVs 11. X. Muusikadokumentaali „György Ligeti” näitamise (11. X) oli ETV selles mõttes väga hästi ajastanud, et …

26 10.7

Investeerimispankuri kuratlik pealetung

Sotsiaalia Aet Annist

Raha on hämmeldanud ja segadusse viinud paljude sellega varem vähe kokku puutunud rahvaste esindajaid. Üks kuulsamaid ja kummastavamaid antropoloogilisi kirjeldusi kapitalistlikele tootmissuhetele reageerimisest pärineb Ladina-Ameerikast …

26 10.7

Kuidas tehti filmitähti

Film Jaak L?s

1932. aasta kevadel ja suvel läbis Eesti trükimeediat märgatav rahvusliku kinousu puhang. Küllap suurimat elevust küttis Theodor Lutsu „esimese eestikeelse kõne-laulu-helisuurfilmi” „Päikese lapsed” tootmise ettevalmistus …

26 10.7

Palverännak KK keskmesse II

Sotsiaalia Hanno Soans

Roger M. Bruegel ja Ruth Noack, „documenta” eessõna, 2007   „Näitusel oli palju töid. Neist mõned jäid silma.” Maigi Magnus, „Don’t Worry – Be Curious”, …

26 10.7

Kirjad Sirbile

Film Mart Kivastik

Tere, Sirp, olen siin juba teist päeva Mannheimi filmifestivalil ja eluga päris rahul. Pisut loeb. Siin on pisut soojem, pisut sõbralikum ja lahkem, pisut mitmekesisem …

26 10.7

Raamat kui Eesti märk

Kirjandus Anne Valmas

Mitmeid aastaid on mind painanud mõte, miks ei ole eestlased  end raamatu kaudu osanud nähtavaks ja tuntuks teha, kuigi peame end juba mitu sajandit raamaturahvaks. …

26 10.7

Ainus lähedus on eneselähedus

Film Mathura

Kim Ki-duk ehk Kiduk Kim (korealased tavatsevad kirjutada perenime esimeseks) on filmilavastaja, kes on üpris kiiresti tõusnud üheks Mandri-Aasia tunnustatuimaks filmiloojaks ning kelle ükski linateos …

26 10.7

Tase tõuseb tasapisi

Kirjandus Toomas Paul

Aivar Põldvee oli seitse aastat tagasi veendunud, et rahuldava piiblitõlke ajaloo kirjutamine algallikaid kasutamata ei ole senise uurimistöö taseme juures võimalik. Olen sellega täiesti päri. …

26 10.7

Ühenda pea sabaga

Kirjandus Paavo Matsin

Nüüd ilmunud „O Dorpat, urbs addictissima musis…Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet” on seega mitmes mõttes nii märguanne kadunud aegadest kui ka teatav manifestatsioon klassikalise filoloogia …